RMK: Me ei ole raieid ära jätnud põhjusel, et see kellelegi ei meeldi
Ka külaseltsi viidatud „Riigimetsa hea metsamajanduse tavapõhimõtteid" rakendatakse: raiesmikule jäetavate säilikpuude arvu võrreldes tavapärasega suurendatakse, kuna raie toimub talu kõrvalhoonete läheduses, samuti säilitatakse elujõulised järelkasvugrupid.
„Lageraie asendamine turberaiega antud kohas ei ole metsakasvatuse seisukohalt mõistlik ja otstarbekas tegevus. Oleme kohalikega sel teemal mitmel korral nii suuliselt, kui ka kirjalikult läbi rääkinud ja võimaluste kohaselt ettepanekuid arvestanud," ütles Tiit Timberg.
RMK poolt pakutavad lageraiet leevendavad meetmed aga kohalikke ei rahulda. Mustjõe külaseltsi juhatuse liige Evika Eljas ütles, et meetmed näevad paberil väga ilusad välja, kuid praktikas on valdavalt väärtusetud: "Lubati alles jätta puude grupp talu sissesõidutee äärde - tegelikkuses on see 5-8 puud ühes kinnistu nurgas. Veel lubati jätta 20% võrra rohkem säilikpuid. Tegelikkuses tähendab see, et kogu 2,5 ha peale jääb muidu seaduses nõutud 25 puu asemel 30 puud püsti."
Kohalike arvates on RMK ainus tõsiseltvõetavam ettepanek, et jäetakse püsti elujõuline järelkasv st kuni 20-aastased noored kuused, mis algse plaani kohaselt samuti maha pidi võetama.
"Praktikas on aga ebaselge, kuidas need puud püsti jäävad, kui massiivne harvester seal puid langetab. Kokkuvõttes ei pea me neid ettepankuid siiski piisavaks saavutamaks kokkulepet," arvas Eljas.
RMK juhatuse liige Tiit Timberg segitas, et inimesed peaks püüdma mõista, et metsa eluring on kestev ja „metsapilt" ajas muutuv: „RMK ei ole raieid ära jätnud põhjusel, et see kellelegi ei meeldi. Meie ülesanne on metsa kasvatada - raieküps mets raiutakse säästlikul viisil ja istutakse asemele uus mets. Viie aasta pärast kasvab ka nimetatud kohal ilus männinoorendik, mille kohal kõrguvad võimsad männi säilikpuud eelmisest metsapõlvest," rääkis Timberg ja lisas, „Mustjõe kõrtsitalu peremees on aastate jooksul talu ümbruse riigimetsa kasutanud omavoliliselt nö valgunud oma turismitalu äritegevusega riigimetsa: rajanud aedasid, püstitanud kultusposte, karjatanud ja karjatab tänagi riigimetsas hobuseid. Metsaülemad on erinevatel aegadel sellele eramaaomaniku tähelepanu juhtinud."
