Töötud tõttavad appi: Raplamaa politseil on oma tänuväärsed abilised

Vabatahtlikkus ei ole ilmselt võõras sõna. Näeme neid inimesi ja organisatsioone enda ümber järjest rohkem: koristusaktsioonid, erinevatel üritustel abistamine, toidupangad jne. Vabatahtlikke kohtab igas eluvaldkonnas ja näiteid võib tuua ka ajaloost. 1920 aastal 3. jaanuaril lõppes Eesti vabadussõda. Sellel, eestlaste jaoks olulisel sündmusel, paistsid oma ennastsalgavusega silma vabatahtlikud kooliõpilased.

Vabatahtlikud organisatsioonid turvalisuse tagamisel ei ole samuti uudis. Kaitseliit oma allorganisatsioonidega, vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud - need on inimesed, kellele läheb turvalisus korda ja kes on otsustanud oma panuse andmiseks mõne eelpool loetletud kooslusega liituda.
Abistada saavad kõik, kellel soov ja tahe

Selleks, et midagi kasulikku teha ei pea tingimata olema abipolitseinik või mõne muu organisatsiooni liige. Esialgu piisab sellest, kui on olemas soov ja tahe ning eesmärk mille poole liikuda.  Julgen väita, et nendes piirkondades, kus on aktiivne külaelu või naabrivalve sektorid, on ka probleeme vähem. Abikäsi on alati vaja ja mitte selleks, et kellegi eest töö ära teha, vaid ühiskonna turvatunde tõstmiseks. See on hoolimine ja eeskujuks olemine. Kui me tahame, et lastel kujuneksid liikluses õiged käitumisharjumused, siis peame minema tänavale seda neile õpetama, näiteks kooliaasta alguses. Lääne prefektuuris hakkasime vabatahtlikke selleks puhuks kaasama 2011. aastal. 2012. aastal oli Raplas kooliaasta esimestel päevadel abiks 12 vabatahtlikku.

2012. aastal sõlmis politsei Eesti Töötukassaga lepingu. Selle koostöö tulemusena saime endale abiks inimesed, kes hetkel tegelevad tööotsimisega ja samal ajal soovivad Raplamaa turvalisusesse panustada. 2012. aastal oli nende panus 730 töötundi.

Tegevuseks oli põhiliselt:

• koolide ja teiste suuremate asutuste juures tähelepanu juhtimine helkuri kandmise vajadusele;
• kaupluste, koolide, ametiasutuste ja korrusmajade piirkonnas jalgrataste tehnilisele seisukorrale ja nende  lukustamise vajadusele tähelepanu juhtimine;
• liiklusturvalisuse kaardistamine;
• abistamine erinevate kuriteoennetuslike tegevuste läbiviimisel;
• alaealiste käitumise kaardistamine.

Tahaks loota, et 2013. aastal saab see tegevus hoogu juurde ja vabatahtlike osalus suureneb veelgi. Hea on tõdeda, et sellest sai hiljaaegu riiklik prioriteet. Raplamaal on endiselt piirkondi, mis tekitavad muret ja kus oleks võimalik vabatahtliku tegevusega olukorda paremaks muuta. Ma usun, et ühisel jõul me seda ka suudame.Loe teisi lugusid "Julged hoolida" Facebookilehelt.