Muude asjadega on nii, et suurema ettevõtmisena viime tänavu lõpuni kergliiklustee ehituse Keeni ja Sangaste vahel, anname puhta vee ka Keeni pargitagustele ja Sangastes üle tee elavatele tarbijatele, ühendades need puhta vee võrguga. Üritame anda tasuta hommikuputru Keeni kooliõpilastele ning tõsta puudega inimeste hooldajatoetust. Kavas on ka alustada uute elanike kutsumist meile elama ja vanade kohalike tagasihõikamist koju projektide ja programmide abiga. Teed saavad höövlit ja lumesahka ka edaspidi. Pikemalt ja põhjalikumalt sellest ehk pärast eelarve lõplikku vastuvõtmist volikogu poolt.

Kindlasti huvitab vallakodanikku, mitu autot on vallal ja kuidas neid kasutatakse. Teeme ülevaate ka sellest. Vallale kuulub Volkswagen Sharan (sõidab vallavanem), Škoda (sõidavad sotsiaaltöötajad ja vajadusel ka kultuurinõunik), Subaru (sõidab abivallavanem). Autod on kõik liisitud ja 5-11 aastat vanad ning liisingud varsti lõppemas. Uusi nende asenduseks liisida või osta sel aastal pole plaanis. Lisaks sellele on Sangaste pansionaadil kasutada Opel, millega veetakse nii toitu, kaupa kui ka inimesi. Samuti on vallal riigi poolt tasuta kasutada antud 2 elektriautot viieks aastaks, millest üks on valla sotsiaaltöötajate kasutuses ja teine pansionaadil.

Autodele (v.a. elektriautod) on kehtestatud rahaline kütusenorm kuus, mille ületamine peetakse kinni palgast. Vallavanemal on see näiteks 320 eurot kuus, mille sees ka autotarvikud (klaasipesuvedelik, õlid, pesu jms). Kuna väikeses vallas pole otstarbekas luua erilist kõrgetasemelist jälgimissüsteemi autode kasutamise osas ja juurutada nõukalikke sõidulehti, siis piisab minu hinnangul lihtsalt rahalisest piirangust.

Lisaks sellele on töö eripära sotsiaaltöötajast vallavanemani selline, et ametlik tööaeg tegeliku kasutusega alati ei kipu kattuma. Ikka on vaja näiteks abil sõita, kui lumi sajab või avariiolukord nõuab. Ka vallavanem saab oma kohustusi täita tihtipeale just nädalavahetustel ja õhtuti. Tuleb lihtsalt usaldada ja mõistlikkusega arvestada. Siiani pole meil selles osas mingeid suuri kurikasutusi ja ülekulutamisi olnud. Ehk nii ka jätkub. Muidugi, kui valija nõuaks totaalset kontrolli, tuleks seda ka teha, aga minu hinnangul läheks see väga kalliks ja lolliks kätte. Kogukondlik kontroll ja südametunnistus koos rahalise kulunormiga on tõhusamad. Kui on teisi arvamisi, arvakem!

Küsitud on ka, et miks ja kui palju toetab vald Sangaste lossi ja OÜ Sanvat. OÜ Sanvat on vald otseselt toetanud 2012. aastal (ja toetab veel ka 2013. a) omaosaluse ja omapanusega projektirahadega lisakatla ehitamisel Keenis ja ka küttetrasside rekonstrueerimisel. Seda enam, et trassid ja paigaldatav katel kuuluvad kõik vallale. Jooksvate kulude ja kõige muuga saab Sanva nüüd ise hakkama ning vallalt abi ei vaja. Sanva eesmärk on peale energiatõhususe projekti läbiviimist tulla omadega jooksval majandamisel ots-otsaga kokku ning edaspidi mitte koormata valla eelarvet. See eesmärk on juba saavutatud ning peale soojahinna tõusu ka Sangastes OÜ Sanva 2013. aastal doteerimist enam ei vaja.

Sangaste loss on jätkuvalt valla omand ning siia on saadud ja saadakse veelgi erinevat rahalist tuge eurofondidest ja KIKilt. Muinsuskaitseamet on 2012. a valda toetanud lossi talveaia platvormi ehitamisel ning kõrvalhoonete konserveerimisel kokku peaaegu 10 000 euroga. Selle juurde veel muud projektikesed ning kokku oleme hankinud ca 11 000 eurot raha, millest tuli ka omanikuna omaosaluseks ca 2000 eurot juurde panna. Ülejäänud omaosaluse kattis SA Sangaste loss oma tegevustulust. Kuna need rahad liiguvad läbi vallaeelarve, siis on nad ka 2012. a lisaeelarves välja toodud. Niisiis see umbes 19 000 eurot raha lossile ei tähenda, et vald seda kõike ise maksis, vaid suures osas vahendas riigi jt. toetusraha.

Sisuliselt SA Sangaste loss vallalt rahalist abi 2012. aastal saanud pole. 2013. aastal samuti lossile mingit raha dotatsiooniks ei planeerita, sest loss on saavutanud igapäevategevuses isetasuvuse.

Samas, kui saadakse näiteks raha talveaia taastamiseks eurofondidest ja vallal omanikuna tuleks maksta oma vara parendamise nimel näiteks vaid 15 % omaosalust, siis on küll ikkagi mõtlemise ja otsimise koht. Et kui sulle antakse 200 000 eurot euroraha sinu maja remondiks ja ise pead leidma 30 000 juurde, siis mina küll ikka otsiks. Aga see on juba volitatute otsustada, kui asjad nii on.

Ehk siis, hea kogukondlane, rahadega on alati raske, kui tahta kergemat elu! Head uut ja edulist aastat nii isiklikes kui ka rahaasjades!