Lapsed kuulasid lugusid kolmest karust ja uudishimulikust kakukesest, tare-tarekesest ja punamütsikesest. Elevust tekitas juba seegi, et miks nüüd lisaks õpetajatele istub vestlusringi Sandriini või Laureni või Victoria vanaema. Suur tänu, tublid vanaemad, kes meie igapäevategemisi oma lugude rääkimisega mitmekesistasid! Aga lugude rääkimise nädalale järgnes kohe päkapikkude nädal. Uurisime nende väikeste mehikeste välimust, kuulasime ja laulsime päkapikulaule ja kleepisime paberile päkapikupere: isa, ema ja laps. Mis sellest, et mütsid said pähe veidi viltu ja mõni hoopis tagurpidi kleebitud, sellegipoolest oli üks vahva tegevus, sest sai rääkida ka oma emmest ja issist ja õest ja vennast.

Oligi käes aeg mõelda jõulukingituse valmistamise peale. Ühel päeval oli laual jahu, sool ja vesi, mis laste abiga sai kokku segatud ja algas soolataignast küünlaaluste meisterdamine. See töö köitis eriliselt, ikka mitmeid kordi pätsiti kakukesi ja vajutati jälle laiaks ja jälle ümmarguseks kakukeseks kuni lõpuks valmis eesmärgiks seatud küünlaalus. Eks taigna rullimine ja vormimine on lihtsam kui sedasama plastiliiniga tehes - see köitiski. Pärast tööde kuivamist ootas ees veel vahvam töö - värvimine. Jõulukingitus kodustele valmis ütlemata kena ja sinna juurde sai veel kleepetööna valmistatud jõulukaart.

Kõik kuusejutud on räägitud, enda väike kuusepuu värvitud ja seegi selgeks saanud, et kuusepuust, mille tuppa tõime, sai laste abiga kaunis jõulupuu. Jääb üle oodata veel jõuluvana, kelle tarvis tantsud-laulud teiste tegevuste kõrvalt selgeks õpitud.

Jõulupeo etenduses astuvad näitlejarollis lavale väikeste lepatriinude emad ja isad. Usun, et on ütlemata tore olla laval koos oma väikese tütre-tirtsu või poja-põnniga. Seda enam, et enamuse jaoks neist on see esimene lasteaia jõulupidu. Kaunist jõuluaega teile kõigile!