President Ilves: Eesti Maaülikooli on vaja eeskätt Eestile

“Meie ühiskonna demograafilised ja finantskõverad ei jookse sugugi nii reipalt ülesmäge, nagu me oleme lootnud ja tahtnud. Ja ükski ülikool ei ole saar, mis välisilmast puutumata jääks,” tõdes president Toomas Hendrik Ilves täna Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni inaugureerimisel.

Riigipea sõnul ei ole Eesti “elutähtis ülesanne enam tulla võimalikult hästi toime ja kohaneda katkematu kasvuga, pigem peame toime tulema paratamatu kahanemisega”.

1990. sünniaastakäigud on poole väiksemad kui sellele eelnenud kümnendi omad, see tähendab, et õppurite arvu ei õnnestu hoida varasemal tasemel isegi siis kui igaüht kaks korda õpetada, ütles president Ilves.

“Demograafilised faktid tekitavad kiusatust millestki loobuda, eks ikka sellisest, mis vähem välja paistab ja fassaadile plekke ei tekita. Aga see oleks lühinägelik ja ohtlik tee. Kitsamates oludes ei pea tingimata ainult häda nägema, igal olukorral oma voorused. Piiratud ressursid tõstavad teravdatult rambivalgusesse põhiväärtused, üksiku ja ühise eksistentsi mõtte,” kõneles riigipea.

Eestikeelse ülikooli põhiseaduslik mõte pole midagi muud kui olla eestikeelne, rõhutas president Ilves, lisades: “See ei tähenda allaandmist konkurentsi tingimustes. Vastupidi, see tähendab erilist missiooni, mida ei tohi kunagi silmist lasta. Eestikeelsele maaülikoolile ei ole vähimatki usutavat alternatiivi. Sest kui isegi juhtud põldu narrima, oskab ta vastu narrida ainult eesti keeles, kui metsa hõikad, saab eesti metsast vastu kosta ainult eesti keel. Eesti Maaülikooli on vaja eeskätt Eestile.”