Kadri Tillemann: ühinemine vähendaks valitsemiskulusid
Eelmisel aastal alguse saanud läbirääkimistes löövad Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala toetusel kaasa ka erinevad eksperdid. Ministeeriumi poolt hanke korras leitud ekspertgrupp nõustab üle Eesti toimuvaid omavalitsuste läbirääkimisi, aidates läbi viia vajalikke protseduure ning koostades uuringuid ja analüüse. Linna- ja vallajuhid leidsid mullu, et üheks vajalikuks alusuuringuks oleks kindlasti mõlema omavalitsuse eelarvestrateegia ühendamine ning väljaselgitamine, missugune oleks võimaliku ühinemise mõju kuludele-tuludele. Tänaseks on analüüs valminud, selle tööversiooni arutati koos läbirääkimiste töögruppide liikmetega ning ametnikega 10. jaanuaril Keila linnavalitsuses aset leidnud tööseminaril.
Analüüsi koostanud eksperdid Mikk Lõhmus ja Margus Randma võtsid analüüsimisel aluseks nii Keila linna kui valla olemasolevad eelarvestrateegiad ning muu finantsinfo (teenistujate palgad, toetuste suurused jms), olulisi sisendandmeid koguti 8. detsembril Laulasmaal toimunud ühisel nõupidamisel. Nii näiteks lepiti kokku, et rahandusanalüüsi tegemisel võetakse arvesse, et ühinemisjärgsel perioodil ühildatakse sotsiaalteenused- toetused ja palgakulud kõrgema taseme järgi. Mõistagi tooks toetuste valiku laienemine, toetusmäärade tõstmine ning pedagoogide palgatõus kaasa kulusid - ekspertide hinnangul võib see ühinemisjärgsel kolmel aastal olla kokku ligikaudu 400 000 eurot. Ühiste tulude kavandamisel arvestati Rahandusministeeriumi tuluprognooside, aga ka ettenähtud ühinemistoetusega. Samas ei võetud analüüsimisel esialgu hubaarvesse võimalikku kokkuhoidu, mis võiks kaasneda linna ja valla ametkonna ühendamisega. Seda seetõttu, et ka peale ühinemist peab kogu senine töö tehtud saama ning ühinenud omavalitsuse töö tõhus käivitamine nõuab pigem lisatöödki. Ka halduskulude, st ka ühise administratiivhoonega kaasnevat võimalikku kokkuhoidu esialgu kokku ei arvutatud. Ühiste tulude ja kulude kokkulöömisel saadi ka väga ettevaatlikku lähenemist (st ametkonna palgakulude ja halduskulude kokkuhoidu mitte arvestades) rakendades positiivne tulemus - ühise omavalitsusena toimetades võiksid Keilad ühinemisjärgsel neljaaastasel perioodil säästa ligikaudu 200 000 eurot. Analüüsis võeti arvesse ka mõlema omavalitsuse kõrget laenukoormust ning tõdeti, et ei paraneks lühiajalises perspektiivis ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse investeerimisvõimekus (arvestades seejuures lähiaastate lubatud ja tegelikku netovõlakoormust; samas ei kaasne ühinemisega ka investeerimisvõime halvenemist, võrreldes ühinemise toimumata jätmisega). Pikas perspektiivis tuleb aga arvestada, et ühinenud suurem ja võimekam omavalitsus saab koondada investeeringuteks rohkem vahendeid kui üksik ja väiksem kohalik omavalitsus. Eksperdid rõhutasid, et nende arvutused ei kajasta ka efekti, mis kaasneb liitunud omavalitsuse konkurentsivõime tõusuga, võrreldes teiste piirkonnas asuvate linnade ja valdadega. Konkurentsivõime tõus peegeldab liitunud kohaliku omavalitsuse atraktiivsust võimaliku või jätkuva elukohana ja sellest tulenevalt stabiilset või kasvavat tulubaasi.
Valminud analüüs on oma tervikkujul avalik ning sellega saavad soovi korral tutvuda kõik huvilised. Kindlasti aga ei kajasta see võimaliku ühinemise lõplikku ja kogu mõju meie piirkonnale, vaid ainult seda osa, mis valla ja linnaeelarves kajastuvat raha puudutab. Nii nagu ka 10. jaanuari arutelul rõhutati, võib linna ja valla ühinemisega seonduv nii positiivne kui ka negatiivne mõju olla palju laiem, kui kuivad numbrid seda peegeldavad. Nii peavadki linna- ja vallajuhid ühinemis- ja koostööläbirääkimiste edasise käigu ja tulemuste üle otsustades suutma neid võimalikke mõjusid, aga ka rahva ootusi arvesse võtta. Rahva toetuse ja poliitilise tahte olemasolul saaks ühtse Keilana toimetamist alustada juba sel aastal peale sügisesi valimisi. Selleks peaksid volikogud hiljemalt veebruari lõpuks ühinemistingimused heaks kiitma ja märtsi jooksul rahvaküsitlused läbi viima ning märtsi lõpus-aprilli alguses ühinemisotsused langetama. Kui kevadel selleks veel valmis ei olda, tuleb järgmiseks nelja-aastaseks valimisperioodiks otsida muid koostöövorme, järgmine võimalus vabatahtlikuks ühinemiseks on alles 2017. aastal.
