Kuue päeva programm oli hästi läbi mõeldud ja kaasas kõiki lapsed - ka need, kes vajasid õpiabi nii psühholoogilisel kui füüsilisel põhjusel. Nii klassiruumis kui ka õpilasüritustel töötasid abivajajatega eraldi õpetajad. Mõndki meist pani imestama tõsiasi, et õpilastel puudub koolis võimalus süüa sooja lõunasööki.

Kodudest antakse kaasa võileivad, puuviljad ning mahl ja nii päevast päeva. Sealne koolijuht kurtis sellegi üle, et kui õpetaja neile kord juba tööle määratakse, siis on tal õigus töötada kuni pensionile jäämiseni.

Võõrustajad pakkusid meile koosoldud päevade jooksul hästi palju sportlikku tegevust, mis vaheldus kohtumistega erinevates Austria koolides, ettevõtetes, mungakloostris ja tervislikke rahvusroogi maitstes.

Projektimeeskond andis oma panuse vähihaigetele lastele piparkooke küpsetades ja neid siis ühes kohalikus kohvikus müüki pannes. Eestisse jõudes oleks tahtnud valju häälega hüüda: „Aita abivajajat, millalgi võid olla sina ise see, kes abi vajab!" Iga osaleja-kool esitles kodutööna teemat „Töötamine ilma stressita!", samuti näidati interneti vahendusel, kui kaugele on jõutud „Rohelise klassi" ehitusega ning selgitati kodukoolis valminud logo „Terve Comeniuse kool".

Pidime suutma vastata kodutöödega seoses väga paljudele küsimustele. Täiesti mõistetav, sest meie töötingimused on erinevad, palgatase on erinev jne, jne.

Järgnevalt töötame selle nimel, et talletada helikandjatele lood sellest, mida tegid meie esivanemad, et püsida tervena. Seda selleks, et väärikalt esindada oma kooli järgmisel kohtumisel Lätis, mille teemaks on „Generatsioonid kõnetavad"