Lugeja: hüppasin ja vehkisin kätega, kuid olin marsajuhi jaoks täiesti tühi koht
Keila Lehes ilmunud lugejakiri pälvis eestielu.ee portaalis palju kommentaare ning neid kokku võttes võib öelda, et lugejakirja saatnu pole ainus, kellele väikebussidega seonduv küsimusi tekitab.
Kas marsa on sama mis liinibuss?
Enim ajas lugejaid segadusse see, kas marsruttakso ehk rahvakeeli marsa on sama mis liinibuss või on ta siiski transpordiliik, kus võib ka nõudepeatust küsida.
Üks lugeja arvas, et eelkõige oleks vaja inimlikumat lähenemist: „Marsad pole bussid. Liinibuss on ikka selline, mis mahutab peale vähemalt 40 inimest. Marsad ehk väikebussid selleks ongi loodud, et vähem inimesi neile vajalikku kohta viiksid. Võiks ju kokku leppida, et suure linna piires on peatused bussipeatustes (näiteks Tallinnas polegi võimalik iga nurga peal probleemideta peatuda), külavahel ja väikelinnades aga seal kus reisija soovib ja peatumine võimalik.
Huvitav, et iga uuema korraldusega astutakse ämbrisse. Klient on see viimane, kelle soove arvestatakse. Maal on inimlikum lasta sõitja bussist väljuda kahe peatuse vahel kui nii on vajadus, mitte peatuda peatustes, kust keegi peale ei tule ega maha ei lähe. Selleks ei ole vaja peatusi ümber tõsta, vaid inimlikult asjale läheneda."
Kas peatuses peab lehvitama?
Mitmest kommentaarist tuli välja ka küsimus, et kui reisija seisab ettenähtud peatuses, siis kas ta peab marsajuhile lehvitama, kui soovib bussile saada.
„Seisin mina kord Tallinnas Koskla peatuses ja ootasin liini nr 224 marsat. Tuli õigel ajal ja puha. Lugu oli ainult selles, et see saan sõitis kõige kaugemas sõidureas ja juht ei pööranud tee ääres toimuvale mingit tähelepanu. Mina, kes ma tee ääres hüppasin ja kätega vehkisin - olin täiesti tühi koht selle juhi jaoks. Eriti koomiliseks tegi asja veel see, et bussis ei olnud ühtegi reisijat. Ja siis nad veel oigavad, et sõitjaid on vähe!"
„Olen mitmed korrad bussist maha jäänud seetõttu, et marsa sõidab kiiremini ja jõuab varem ettenähtud peatusse. Minul jääb peatuseni veel 100-150 meetrit joosta, aga marsa kihutab mööda ja juht näitab peatusele. Absurd ju, sõidan pidevalt 219 liini, see on väga kurb ja reisijate-vaenulik suhtumine."
Samuti selgus, et osade juhtide puhul ei piisa peatumise märguandeks ukse juurde seismisest, vaid oma mahamineku-soovist tuleb suusõnaliselt teada anda.
„Ootasin korralikult marsat, sain peatusest peale. Lugesin juttu bussis, et peatus on ainult bussipeatuses ja arvasin, et marsajuht on ka sellest teadlik, et kui ma korraliku kodanikuna ilusti püsti tõusen ja ootan ukse juures, siis soovin peatuses väljuda.
Minu suureks üllatuseks sõitis marsajuht tuima näoga edasi, kui küsisin, et miks peatust ei teinud, vaatas ülbe näoga otsa ja ütles :"Rjäägi..." A mida ma rjäägin, kui peatus on ettenähtud kohas ja ma käitusin nagu ühistranspordis kohane??!!!"
