Karksi-Nuia noortekeskuse uus juht: Noorte huvid on ajas kiiresti muutuvad
Noortekeskuskuse ja kooli funktsioonid on erinevad, kuid üks täiendab teist. Me tegeleme samade lastega ja koostöö on äärmiselt vajalik. Kool on haridusasutus ja tema esmane funktsioon on anda lastele formaalharidust. Kool on õpilase jaoks tõsise töö tegemise koht ja sealne keskkond on kujundatud selliselt, et töö oleks võimalikult tulemuslik. Noortekeskuse eesmärk lähtub avatud noorsootöö põhimõttest, mis tähendab noorte omaalgatuse toetamist, õppekava puudumist, erinevate noori huvitavate ja arendavate tegevuste jaoks tingimuste loomist. Eriline rõhk on noorte koostööoskuste arendamisel.
Mida noortekeskuses teha saab, millised materiaal-tehnilised võimalused siin on?
Noortekeskuse esimene korrus on igapäevaselt omaalgatuslike ja vabategevuste päralt. Eriti uhked võime olla oma saali üle, seda näitab ka ruumi igapäevane tihe kasutus. Peale kooli algavad selles erinevad tantsu- ja rütmikatreeningud, mis kestavad kuni maja sulgemiseni. Väga populaarne on noortekeskuse avatud osa ehk ruumid, kus saab mängida laua- (piljard, lauatennis, koroona) ja TV-mänge (Xbox ja Wii). Xbox-is on näiteks tantsumäng, kus noored võistlevad erinevate tantsustiilide oskuses. Noortekeskuse teine korrus on planeeritud ringilisteks tegevusteks, mis tähendab, et toimuvad organiseeritud ringid koos täiskasvanud juhendajaga. Seal asuvad meisterdamise tuba, bändi- ja, stuudioruum ning jaanuarist ka robootikaringi tuba. Ühe pinna oleme jätnud noortele, kes huviringi algust oodates soovivad õppida järgmise päeva koolitükke, seal on võimalik seda vaikuses ja keskendunult teha.
Kas noortekeskus plaanib hakata populariseerima kohalike noorte seas ka mulgi kultuuri ja elulaadi teemasid?
Meie majas tegutseb pensionäride ühendus, kes on sellega juba ka vähesel määral algust teinud. Näiteks on olnud jutuvestmisi ja ettelugemisi, samuti on kaasanud nad noori oma projektidesse. Konkreetset organiseeritud tegevust hetkel veel ei toimu, kuid ma usun, et lähitulevikus on ka selles valdkonnas koostöö. Leian, et noored peavad siiski meie paikkonna ajalugu tundma, sest Mulgimaal on nende juured, aga kui me ei tea oma juurte kohta midagi, siis ei suuda ka leida teed oma identiteedini.
Kas noortekeskuse treeningud ja vaba aja tegevused on tasulised?
Meil on olnud võimalus noortekeskuses pakkuda tasuta vaba aja tegevusi. Kuigi on ka tasulisi ringe, on nende külastajateks siiski täiskasvanud. Oleme saanud ringijuhtidega kokkuleppele, et kui sellistest tegevustest soovib osa võtta ka mõni noor, siis võimaldame neile seda tasuta või õpilase hinnaga.
Kas kavatsete noortekeskuse juhtimises mingeid muutusi teha?
Juhtimine on protsess ja selleks on vaja teatuid isikuomadusi. Ma teadvustan endale, mis on minu plussid ja miinused, kuid kõik need plussid ja miinused tasakaalustab meeskonnatöö. Juht on see, kes lõpuni vastutab. Meeskonnana me ei tee muudatusi, vaid soovime arendada Karksi valla noorsootööd vastavalt sellele, millised on noorte huvid ning need on ajas vägagi muutuvad.
Millisena näete noortekeskuse tulevikku olukorras, kui nii Karksi vallas kui Eestis tervikuna sündimuse arv järjest kahaneb?
See on meie aja valupunkt, millega tuleb õppida elama. Läbi ajaloo on sündivuses olnud tõusud ja mõõnad ning hetkel on riigis laste arv taas kahanemas. Täna me oma külastatavuse pärast ei muretse, kuna peale noorte kasutavad noortekeskust ka pensionärid ja keskealised. Üks väljakutse ongi, et selles majas leiaks tegevust igas vanuses vallarahvas. Arvamus, et täiskasvanud ei armasta mängida, on väär. Tõestada saab seda kasvõi sellega, et kahel korral nädalas käib just keskealine seltskond lauatennist mängimas. Selline segaseltskond, kus ühiselt tegutsevad pensionärid, keskealised ja noored, on meie maja suund tulevikku.
Presidendi algatus "Talendid koju" leidis suurt vastukaja, sest kõik Eesti piirkonnad ootavad nutikaid noori oma elanikeks. Miks teie olete otsustanud Karksi-Nuia jääda? Mis siin on head ja mida võiks parandada, et teie eakaaslased koos peredega tagasi pöörduksid?
Ma asusin kodust eemale õppima, kui olin 15-aastane. Mulle sai väga ruttu selgeks, et ma ei soovi mitte kunagi elada suures linnas. Leian, et noorena peabki korraks ära käima, kogemusi, teadmisi koguma, kuid selle pagasiga tagasi tulema. Minu jaoks on Karksi vald olnud alati hooliv ja armastusväärne. Mul on siin olnud hea ja turvaline nii lapsepõlves kui ka nüüd. Minu kõige kallimad inimesed elavad siin ning minu lastel on olemas väga head võimalused enese arendamiseks. Ma näen, et vald panustab oma inimestesse, kuid kõigeks ei ole ka tema suuteline. Kahjuks on paljud minu sõbrad siit lahkunud, kuid nende sõnutsi pole teinud nad seda kerge südamega. Neile meeldib see vald, kuid vaid meeldimisest kõhtu täis ei saa. Mina olen õnnega koos, sest olen leidnud siin enda kutsumusele vastava töö. Eks inimesed peavad ise muutuma ettevõtlikumaks ja seda püüame ka meie noorsootöös toetada. Hetkel tegutseb meie majas kuueliikmeline õpilasfirma ning kui kasvõi üks nendest kunagi oma teadmistepagasiga eluotsingute rännakult naaseb, on see ju suur võit meie vallale.
