Intervjuu kooli bändiga
Mihkel: Mälestused on sellised hägused ja halli karvaga... Tegelikult meil erilist pillimängu ei toimunudki siis. Õppisime niisama kogu tehnikavärki tundma ja meeleolu oli ülev.
Joonas-Siim: Esimene mälestus on, et otsiti solisti ja siis ma pakkusin ennast sinna laulma. Pärast esimesi ridu, mida ma laulsin, olid kõik õnnelikud.
2. Kui tihti saate kokku ning millised teie proovid välja näevad?
Mihkel: Vanasti saime kokku korra nädalas. Siis tegime kõik lood mitu korda läbi, samas sai kõvasti nalja. Nüüd on meil tehnilised probleemid uues bändiruumis. Vanas ei saanud lihtsalt pideva vaba ruumi puudumise tõttu harjutada. Nüüd kolisime ringi ja ehk saame uuesti asja jooksma.
Joonas-Siim: Kokku saame nii tihti, kui jõuame ja viitsime. Proovid mööduvad meil nii, et igaüks on oma instrumendi taga. Algul mängitakse soojaks, siis teeme soojendusloo ning mõni tund hiljem teeme pausi. Pärast pausi laulame või harjutame uusi lugusid.
3. Mis oli esimene lugu, mille ära õppisite?
Mihkel: Esimene lugu oli Ramonese "Dead Of Me". Tundus selline lihtsa käiguga ja väga hoogne vana hea punk. Arvan, et sai õige valik tehtud selles osas.
Joonas-Siim: Esimene lugu oli meil Ramonese "Dead Of Me". See oli lihtne ja kergesti õpitav.
4. Kui tähtis roll on muusikal teie elus?
Mihkel: Väga tähtis roll. Ilma rokkmuusikata ma ei kujutaks ennast ettegi. Võibolla oleksin ka see tola, kes koos massiga iseenda egoistlikus ja teeseldud säras diskopõrandal rabeleks...
Joonas-Siim: Muusika on väga tähtis, vähemalt minu jaoks. See hõlmab poolt minu elust.
5. Kas arvate, et teie elu võib olla ka tulevikus muusikaga tihedamalt seotud?
Mihkel: Ma väga loodan seda. Kuidagi seestpoolt nagu keegi karjuks, et tuleb ikka bändi teha ja isegi oma lugusid kirjutada!
Joonas-Siim: Kindlasti arvan, sest iga aastaga tuleb aina rohkem esinemisi.
6. Kui teil oleks võimalus kulutada 10 000 eurot bändi heaks, siis mille tarbeks see kuluks?
Mihkel: Tehnikaga on viletsasti. Vigu on palju. Õnneks saime trummikomplektile uued nahad, see natuke parandas üht-teist, aga ikka veel on see komplekt vähe vigane. Võimendus on ka lahja selleks, et kõiki pille ja mikrofone korraga järele panna. Ja muidugi igasuguseid juhtmeid ja basskitarri kohvervõimendust oleks vaja. Siis oleks juba päris hea kütta!!!
Joonas-Siim: See 10 000 eurot kuluks bändile uue tehnika ostmiseks. Kui midagi üle jääks, siis äkki soetaks ma ka bändibussi.
7. Millised oleksid teie kolm soovi kuldkalakesele, mida too võiks üldiselt Juuru kooli argielus muuta?
Mihkel: Kuna ma ei otsi kulda, et eluga rahul olla, siis sobiks sellised lihtsad asjad! Näiteks muusika võiks koridorides ikka vähe valjem olla, et saaks vahetunni ajal pea tühjaks. Siis oleks veel muusikaga see tore, kui saaks ikka päeva lõpuni seda nalja!!!
Ja mis veel, lugupeetud pedagoogid võiksid paremini naljast aru saada ja mitte ülearu tühja-tähja pärast vihastada. Neile endale oleks ka tervislikum.
Joonas-Siim: 1. Kooli välimus. 2. Rahvaarv koolis suuremaks. 3. Õpetajad ja kõik teised töötajad meeldivama suhtumisega!
8. Palun lõpetage lause: „E. Vilde nim. Juuru Gümnaasium on..."
Mihkel: "... see koht, kus kohtuvad mitte täiuslikud, aga vigadega, tahumatud, eraldiseisvad isikud, kes ei pea kinni reeglitest, ehk inimesed, mitte tuimad kontrollitavad masinad, kelle jaoks ei ole vigu, on vaid ettenähtud programm. Inimesed, kes on siin, et saavutada parem ning kindlam tulevik, saades tuge sellelt ühiselt kogukonnalt siin!!!"
Joonas-Siim: "... üks väga "karvane" asi. Samas ei ole ka midagi väga hullusti!"
