Mõtisklus: Paberraamat ei tohi kaduda!
Tahan öelda õnnesoovid ka Piret Dreimannile. Oli südamele nagu palsam näha Tori valla inimest meie oma korravalvurit, vastu võtmas seda suurt ja hingelist autasu! See tänu läks 100% õigesse kohta. Aitäh Sulle, et oled just selline nagu Sa oled! Jätkugu Sul jõudu!
Ja Erika kullake, Sa rõõmupall! Hoia oma naeratust ja sooja südant! Kanna oma Vapimärki auga! Palju õnne Sulle!
Ja olemegi saanud kätte aasta 2013. Vanasti mindi aastavahetuse keskööl õue ja kuulati hääli, mis ennustasid aasta jooksul ettetulevaid asju. Tänapäeval käib ilmatuma ragin, tund enne, tund pärast keskööd - ei oska midagi arvata, mis tähendus sellel on. Hoidku taevas selle eest, et see sõda ei kuuluta. Raketisähvatused on ilusad, aga seda raginat on natuke palju ja natuke pikalt. Siis on häda, et koerad jooksus ja kassid katusel. Ja mida küll mõtlevad linnade ja külade lähedal metsades elavad metsloomad?!
Presidendi aastalõpukõne oli südamlik ja soovid oma rahvale head.Aga ühes asjas ei saa ma temaga mitte kuidagi nõus olla. Ta vist ei mõelnud päris täpselt oma ütlemist läbi, kui ta lausus, et 75 000 eestlase väljarändes pole midagi halba. Rootsist Norrasse oli läinud koguni 100 000 inimest paremat palka saama.
Noo-jah! 75 tuhat on tõesti vähem kui 100 tuhat, aga ärme unustame, et Eestis on 1,3 miljonit elanikku, Rootsis on neid üle 9 miljoni. Rootsi pealinnas Stockholmis elab 1,7 miljonit inimest. Rohkem kui meil terves riigis. Selles valguses on suur väljaränne ikka halb küll!
Mõned arvud teevad pea lausa paksuks. Riigikogu kantseleile maksti 17 000 eurot ületundide eest, mida nad pidid tegema kui toimusid ööistungid kolmel ööpäeval. Kolmes ööpäevas on 72 tundi sellest tuleks maha arvata 24 tundi, mis on kolme päeva ametlik tööaeg. Peab neid kantseleitöötajaid ikka palju olema kui 48 tunni eest tuli maksta sihuke suur summa. Tekib küsimus, et kui Riigikogu istungid kestavad 10-20 minutit või ainult kasvõi paar tundi, kas siis võetakse neil palka vähemaks või?
Veel üks täitsa arusaamatu lugu. Rikastel, kes ei viibi 182 päeva aastas Eestis, on võimalik maksta oma tulumaks ükskõik millisesse riiki. Tule taevas appi! Sent peab sendi kõrvale kogunema iga viimase kui ühe tavalise palga saaja taskust, et riiki üleval pidada, aga rikkad - hollallaa, las lennata! Kas riik kardab suurt raha, kas on tegemist Brüsseli direktiividega või on siin midagi tegemist nende kahtlaste rahapatakatega, millega nagu räägitakse, ostetakse seadusi. Aga võib-olla ongi see suurmoeks saamas. Näe - prantslane tuli ka Putini käest musi saama ja varju paluma, et mitte kodumaad oma tulumaksuga turgutada. Tõesõna - veidrad vennad!
Minu mõtlemisele hakkab natuke vastu see jõulupuude lugu. Olen tähele pannud, et pisut püütakse halvustada metsakuuskede pühadeks tuppa toomist. Et see oleks nagu raiskamine. Armas aeg! Kõike ei saa ju rahaga mõõta! See rõõm, mida annab kuusepuu kui temast on saanud jõulupuu, on midagi niisugust, milleta jääb hinge tühi koht, mis teeb haiget! Pole ju vaja ka mõelda, et jõulupuuks peab elu jätma kasvav kuusk. Ma tean hoopis teistmoodi lugu:
Sihkat-sahkat läbi lume läheb väike Antsuke. Tema jälgedesse astub noorem vennas Valduke. Sihkat-sahkat metsa poole poisid vapralt rühivad, metsa poole, kuuske tooma jõulupühiks lähevad.
Metsaserval kuusekene vaatab, kes sealt tulevad? Tunneb ära vennakesed neile vastu lehvitab. Juba suvel marjul käies jutud need said räägitud, jõuluaegne kohtumine aegsalt kokku lepitud.
Kõik need päevad tões ja vaimus kasvu lisas kuusepuu. Kõigest hingest tahtis saada talvehakul jõulupuuks. Lähevad nüüd kolmekesi Valdu, Ants ja kuusepuu. Ema, isa uksel juba ootavad neid naerusuul.
Ärme oleme alati ranged realistid. Mõnikord võib ju uskuda ka muinasjute. Jõuluaeg on ju muinasjuttude aeg ja Päikese sündimise aeg. Praeguseks on Päike mähkmetest prii ja juba tema astub...!
Jõudu sulle Päike kallis korja kokku päevad hallid.
Et Su kiirte soojusest elujõudu koguneks.
Päike hakkab tegema ikka kõrgemaid ja kõrgemaid kaari. Temal on marsruut teada ja muudkui läheb, hoolimata sellest, kas siin maapeal toimetavad soss-sepad või avara mõtlemisega asjapulgad.
Estonian Airil pole sedasi vedanud. Tegid temagi taevalinnud kõrgeid kaari ja pikki lende päikesega võidu. Aga nüüd kügeleb kehvuses ja ei oska keegi aimata, kas hakkavad kõlama hingekellad või jõuab veel tuul tiibade alla!
Issand anna kannatust! Selline asi ei saa ju kogemata juhtuda, et üks normaalselt ja edukalt toimiv ettevõte visatakse ärihaide söödaks. Need riisuvad, mis riisuda annab, siis kergitavad kaabut, vinnavad rahakotiõlale ja tuiavad minema! Õige värk see pole!
Ja ma ei saa aru, miks need välismaalased kipuvad siia meie õue peale omi mänge mängima. Kas Eestis tarku inimesi polegi või? On küll! Aga meie „tüürimeestel" kipub see mõtlemine vahest olema õige lühikese paela otsas ja väljamaa poole kaldu.
Andke andeks! Veel mõni rida virisemist ja ma jätan järele! Aga mitte kuidagi ei saa üle ega ümber kultuuriministri suhtumisest raamatukogudesse. Tahaks küsida, kas ta pole kunagi raamatukogus käinud ega tunnetanud seda aurat, mis seal on. Kui mina saaks, ma läheks Tori raamatukogusse hommikul vara ja veedaks igas riiulivahes mitu tundi raamatuid sirvides, kuulaks Aita nõuandeid ja usun, et ma oleks õhtuks hoopis parem ja targem inimene. Teisel hommikul tuleks jälle. Järgmiste riiulite juurde.
Raamatukogu on koht, kuhu riik peaks õla alla panema, et ta areneks ja edeneks. Paberraamat ei tohi kaduda! Raamatukogu töötajad on targad ja oma ala tundvad inimesed, kes oskavad oma varamusse aardeid valida, neid tutvustada ja oma teadmisi lugejatega jagada!
Keeldude ja käskude jagajad. Püüdke inimestele lähemale tulla, siis näete, et ka lihtinimese talla all on toekas kultuurikiht, mis aitab elu näha õiges olekus. Sama sooviks teilegi!
Head inimesed! Loeme ikka paber - raamatuid! Need on tulnud läbi sajandite! Saage sõbraks raamatute ja raamatukogudega! Ja olge rõõmsad! Kevadeni on vähem kui kaks kuud!
