Päästeringi noored õppisid esmaabi ja ellujäämistarkusi

Kaarma avatud noortekeskuse eelmise aasta septembris tegevust alustanud päästering tegutseb agaralt edasi.

Talvisel koolivaheajal toimus sõlmede õppimise koolitus, kust saadud teadmisi ja oskusi läheb vaja nii igapäevaelus kui päästetegevuses. Kuigi erinevate sõlmede sidumine tundus alguses pealtnäha keeruline ja nõudis üksjagu pusimist, tulid pärast mõningast harjutamist sellega kenasti toime nii 7- kui 15aastased.

Päästeringi tegevuskavasse kuuluvad ka esmaabi ja n-ö metsas ellujäämistarkuste omandamine. Eimar Täht, kes kõik kolm koolitust läbi viis, alustas esmaabi alaste teadmiste jagamist lausa Ast ja Bst. Noored said teada, kuidas hädalisele läheneda ja vigastuste suurust nii kindlaks teha, et sellest suuremat viga juurde ei tekiks. Kordamööda said kõik proovida nii "kannatanu" rolli kui ka abistajaks olemist. Üllatusi pakkus ka haavasidumine, kus mobiiltelefoni abivahendina kasutati. Samuti tekitas elevust ja kindlasti aitas õpitut paremini meelde jätta "kannatanu" termoteki sisse mähkimine.

Metsatarkused kuluvad alati marjaks ära, eriti need, mis aitavad rajalt eksimise korral abi saabumiseni toime tulla.

Kõigepealt rääkis koolitaja Eimar, miks ja millist riietust ning jalanõusid oleks kõige mõistlikum metsa matkale minnes selga-jalga panna. Eimaril oli kaasas ka suur kott erinevate esemetega, millest metsas suur abi on - noored said ära arvata, mille jaoks neid tarvis on. Noa ja taskulambi otstarbes ei kahelnud keegi, küll aga tekitasid küsimusi kummiliim ja suurendusklaasid, ka priimust pidasid noored esialgu hoopis konservikarbiks.

Kui seegi selgitatud, kuidas need vahendid metsaeksinut aidata saavad, rääkis Eimar Täht lõpetuseks ka tähistest, millega otsijatele endast märku anda.

Päästeringi seekordse koolituse lõppedes võis Astes näha noori, kes kätega lehvitades lennukit matkisid. Miks nii? Aga sellepärast, et nii lehvitab tiibadega otsingulennuk, kui eksinut on märgatud.