Mullu investeeriti enim Harju- ja Ida-Virumaa keskkonda
“Kõige rohkem toetust said Harjumaa, seal hulgas Tallinn, ja Ida-Virumaa, kuna nende paikade loodus ja linnakeskkond vajavad kõige enam tähelepanu. Kuid investeeringuid jagus igasse Eesti maakonda. Lõppesid mitmed veeprojektid, mis tõid puhta vee 10 500 inimesele ning kanalisatsiooniga liitumise võimaluse 8500 inimesele. Tahaksin eraldi esile tõsta ka Loodusmuuseumi renoveeritud maja, mis pakub moodsat muuseumikeskkonda ja põnevaid näitusi nii tallinlastele kui kaugemalt tulijatele,“ rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Kokku on aastatel 2007-2013 keskkonnaprojektidele positiivseid rahastamisotsuseid tehtud 584 miljoni euro ulatuses, millest on 2012. aasta lõpu seisuga välja makstud 344 miljonit eurot.
Maakondade lõikes on kõige rohkem euroraha suunatud Harjumaale, kokku 150 miljonit eurot, sellest 10 miljonit Tallinna linna. Harjumaa summa jaguneb 55 projekti vahel, millest 15 on möödunud aasta lõpu seisuga ellu viidud: näiteks Keila linna, Jõelähtme ning Kose valla veemajanduse kaasajastamine, Eesti Loodusmuuseumi arendamine ja Kadrioru pargi Kirdetiigi ümberehitustööd. Olulise projektina on pealinnas käimas Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuse loomine.
Teise suure osa toetustest, ligikaudu 127 miljonit eurot, haaras endale Ida-Virumaa. Olulisemateks sealseteks projektideks on Ühtekuuluvusfondist rahastatud Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstuste ohtlike jäätmete prügilate sulgemised, mis vähendavad õhu, pinna- ja põhjavee ning pinnase reostust.
Lääne-Virumaale on hetkeseisuga plaanitud ligikaudu 50, Pärnumaale 44, Tartumaale 32 ja Järvamaale 29 miljonit eurot. Seal hulgas on lõppenud Kadrina, Vändra ja Järva-Jaani veeprojektid, aga ka Sagadi looduskooli õpikeskkonna renoveerimine ning rannaniitude taastamine ja hooldamine Tõstamaa maastikukaitsealal. Eurorahade toel on hetkel muuhulgas käimas Rakvere, Pärnu, ja Türi veeprojektid, Pärnu keskkonnahariduskeskuse arendamine ning lamminiitude taastamine Alam-Pedja looduskaitsealal.
Jõgevamaa 17 miljonit on jagatud eelkõige sealsete veeprojektide vahel, lõppenud on aga näiteks Elistvere ja Puurmani mõisaparkide korrastamised. Valgamaale on eraldatud 16 miljonit eurot, muu hulgas Valga ja Tõrva linna ning Helme valla veemajandusprojektile. Lõpetatud on Otepää looduspargi ja Sangaste parkmetsa taastamistööd, veel käesoleval aastal valmib Sangaste veskipaisu kalapääs.
Nii Viljandi- kui ka Raplamaa saavad keskkonnavaldkonna edendamiseks 13 miljonit. Viljandimaal toetatavate tegevuste hulgas on Raba tee rekonstrueerimine Soomaa rahvuspargis ning Õisu mõisapargi taastamine. Raplamaa summas sisaldub kolm suurt projekti: Rapla, Järvakandi ja Kohila reoveekogumisalade ehitus; neist esimene on tänaseks lõpetatud.
Põlvamaal panustatakse lisaks veeprojektidele Taevaskoja külastajasõbralikumaks muutmisse ning Leevijõe paisjärve korrastamisse, kokku suunatakse sellesse maakonda toetusi enam kui 8 miljoni euro eest.
Võrumaal on fookuses eelkõige Võru valla ja linna veemajandus, mille korrastamine võtab endale lõviosa sealsest 10 miljonist toetusrahast. Lisaks on Võrumaale eraldatud eurorahadest toetatud Mäeveski ja Kaugu kalapääsu ning Vaidva kalatrepi rajamist.
Läänemaal ja saartel tehakse palju looduskaitse- ja hariduse vallas. Näiteks on eurorahadest toetatud Matsalu rahvuspargi ohustatud liikide taastamis- ja rehabilitatsioonikeskuse, Saaremaa Teadus- ja huvikooli keskkonnahariduskeskuse ning Palade loodushariduskeskuse arendamist.
