Mida toob ülemkogu?
Eelmisel ülemkogul novembris otsustati, et Balti riikide otsetoetused (pindalatoetused ehk esimese samba toetused) võiksid jõuda uues eelarves 75 protsendini ELi keskmisest. Samas võeti esimest korda jutuks ka maaelu arengutoetused (MAKi toetused ehk teise samba toetused).
“Novembri ülemkogul öeldi, et kui otsetoetused sel määral tõusevad, siis maaelutoetused võivad väheneda. Eesti peab pürgima küll selle poole, et saavutada põllumajanduse otsetoetuste tõus 75 protsendini ELi keskmisest, kuid kui selle tulemuseks on maaelu arengutoetuste vähendamine, tuleb plussid ja miinused hoolega kokku lugeda,” rääkis europarlamendi saadik Ivari Padar.
Maaelutoetused ei tohi väheneda
Euroopa Parlamendi põllumajandus- ja maaelukomisjon on pakkunud välja ka oma variandi: Eesti otsetoetuste määr jõuab 2017. aastaks 65 protsendini Euroopa Liidu keskmisest ja maaelu arengutoetused ei vähene, vaid tõusevad üle 5 prot-
sendi.
“Arvestades, et liikmesriigil on võimalik kahe samba vahel raha liigutada 10% ulatuses, teeks see meie otsetoetuste määraks 70 protsenti,” selgitas Padar.
“Novembri ülemkogul taheti maaelupoliitika kogueelarvet, võrreldes komisjoni pakutuga, 9% vähendada. Brüsselis liikus mitteametlikke arve, kus oli vähenemine koguni 19%,” avaldab pressiteates muret Eesti Talupidajate Keskliit.
“Oleme informeeritud Euroopa Ülemkogus esitatud ettepanekust, mille kohaselt otsetoetuste tase Eestis võiks tõusta 75 protsendini ELi keskmisest, kuid samas väheneksid oluliselt maaelutoetused,” kirjutavad taluliidu juhid. “Eestimaa Talupidajate Keskliidu arvates on see Eesti jaoks ohtlik.”
Taluliidu seisukoht on, et otsetoetused on kasulikud eelkõige suurtele firmadele.
“Põllumajanduse kontsentreerumine üksikute kergesti võõrandatavate firmade kätte kahjustab Eesti toidujulgeolekut,” selgitab ETKLi tegevdirektor Kaul Nurm. “Juba praegu langeb Eestis ligikaudu 53% otsetoetustest poole protsendi põllumeeste kätte.”
See moonutab Nurme sõnul konkurentsitingimusi. “Konkurentsimoonutuste vähendamiseks ongi vaja võrdväärset ÜPP teist sammast ja tugevaid maaelu meetmeid.”
Ka leiavad talunikud, et otsetoetustega ei saa põllumajanduspoliitikat suunata. “Põllumajandusettevõtteid ei müüda välismaalastele seetõttu, et neil oleksid finantsraskused, vaid et omanike vanus on ületanud pensioniea. Ent just MAKist makstav noore põllumajandusettevõtja toetus soodustab põlvkondade vahetust maal.”
Paljud peretalud on ühinenud keskkonnasõbralike programmide ja mahetootmisega. Valdavalt on just talud need, kes rikastavad bioloogilist mitmekesisust ja hooldavad Natura alasid.
MAKiga julgustatakse ka mittepõllumajanduslikku ettevõtlust maal alates taluturismist ja lõpetades teenuste pakkumisega; maakogukondade arengumootorina on asunud tegutsema LEADERi grupid jmt.
“Maapiirkondade asustatuna hoidmiseks on vaja säilitada senine proportsioon, kus sammastevahelised eelarved on ligilähedaselt võrdsed,” kinnitavad talupidajad.
Nagu kinnitab põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus, saavad Baltimaade põllumehed ELis kõige madalamaid otsetoetusi.
Eesti pindalatoetus küünib tema andmetel vaid 44 protsendini ELi keskmisest. Kui ühenduse riikide keskmine hektaritoetus on 269 eurot, siis Eestis vaid 117 eurot.
“Poliitikutele ja ametnikele meeldib rõhutada, et Eesti põllumeeste toetused kahekordistuvad. Seejuures unustatakse, et aastatel 2007−2013 sai lisaks ELi eelarvest tulevale 500 miljonile eurole ühtsele pindalatoetusele Eesti riigi eelarvest maksta ka 300 miljoni euro ulatuses täiendavaid otsetoetusi.
Käesoleval perioodil moodustasid põllumajandustoetused kokku 800 miljonit eurot ning uueks perioodiks pakutud 972 miljonit eurot tähendab tõusu vaid viiendiku võrra,” selgitab Sõrmus.
“75% otsetoetuste tase ELi keskmisest ja toetuste kiirem võrdsustamine võiks olla meie peaministri miinimumeesmärk ülemkogul!” soovib Sõrmus valitsusjuhile.
Tänamatu tegevus – ennustamine
Ivari Padar loodab, et ülemkogul saavutatakse kokkulepe Euroopa Liidu 2014.–2020. aasta eelarve osas. “Juhul kui on vaja teha lisakärpeid, on Eesti jaoks ohuks kärped maaelutoetustes ja ühtekuuluvuspoliitikas, mis omakorda tähendab näiteks ohtu ka Rail Baltica rahastusele,” lisab ta.
Ülemkogust on Ivari Padari meelest realistlik oodata põllumajanduse otsetoetuste määra 2020. aastaks 75% Euroopa Liidu keskmisest, ent maaelutoetuste vähenemist.
“Arutlusel olevatest variantidest oleks parim, kui saaksime otsetoetuste tõusu 75 protsendini ELi keskmisest, mis oleks 196 eurot/ha aastaks 2020, ja maaelutoetuste osas viieprotsendilise tõusu ehk 767 miljonit eurot aastateks 2014–2020,” valgustab ta helgemat stsenaariumi.
MIDA OTSUSTATAKSE
ÜPP variandid
Esimene sammas ehk otsemaksed 2007–2013
- Eesti maksis otsetoetusi summas 741, 1 mln eurot.
- Sellest ELi raha 502,8 mln eurot ja Eesti riigi raha
ehk nn top-up 238,3 mln eurot.
- Keskmine hektarimakse koos top-up’iga 2013. aastal
143 eurot/ha.
Pakkumised aastateks 2014−2020
- Euroopa Komisjoni seisukoht: 891,3 miljonit eurot
(keskmine makse hektarile jõuab aastaks 2020 tasemele
156 eurot/ha).
- Euroopa Parlamendi põllumajanduskomitee seisukoht: 972,3 miljonit eurot (keskmine makse hektarile jõuab aastaks 2017 tasemele 172 eurot/ha).
- Eelmisel ülemkogul arutelust läbi käinud võimalik kompromiss: 1,007 446 miljardit eurot (keskmine makse hektarile jõuab aastaks 2020 tasemele 196 eurot/ha).
Teine sammas ehk maaelutoetused 2007−2013
- Kogu maaeluarengu fond oli 935,3 mln eurot, millest ELi raha oli 723,7 mln eurot. Ülejäänu Eesti riigi kaasfinantseering.
Pakkumised aastateks 2014−2020
- Euroopa Komisjon, kelle pädevusse see kuulub, ei ole oma ettepanekut maaeluarengu vahendite aluseks avaldanud.
- Euroopa Parlamendi põllumajanduskomitee seisukoht: 767,2 mln eurot.
- Eelmisel ülemkogul arutelust läbi käinud võimalik kompromiss oli maaelu vahendite 9% kärpimine.
Allikas: põllumajandusministeerium
