Põllumajandusminister: Usun, et lubatud otsetoetused saame
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder arvab, et ülemkogu nõustub Eesti otsetoetuste tõusuga 75 protsendini ELi keskmisest, kuid maaelutoetuste summade kohta selgust ei too.
Aasta otsa tegutsesid Eesti põllumehed ühtse löögirusikana, kuid viimasel paaril nädalal on vaieldud selle üle, mis on tähtsamad − kas otsetoetused või maaelu arengutoetused.
Põhjuse selleks andis novembris peetud ülemkogu, kus oli ettepanek otsetoetuste tõusuks, kuid pakuti välja maaelu arengukava summade vähenemine. “See sundis eri huvigrupid oma huvid selgelt välja ütlema,” märgib põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
“Õigus on mõlemal poolel,” ütleb minister. Suuremad otsetoetused on tema sõnul kasuks kõigile põllumeestele, aga rohkem võidavad suurtootjad. On veel teinegi risk: toetused lähevad sageli maaomanikule, mitte põllumehele.
Maaelu arengukavva saab riik aga kirjutada sisse oma prioriteedid, seega paremini oma põllumajanduspoliitikat suunata.
Mis on reaalne
Ministri meelest on võimalik, et saavutame otsetoetuste tõusu perioodi lõpuks 75 protsendini ELi keskmisest ning lisaks sellele saame aastatel 2014 ja 2015 Euroopa Liidult kompensatsioonisummad siseriiklike toetuste ehk top-up’i ärajäämise eest.
“Esialgse ettepaneku järgi oleksid aastatel 2014 ja 2015 Eesti põllumeeste toetused langenud, sest top-up kukub ära ja ELi toetused samal määral ei tõuse,” selgitab minister. “Praegu pean realistlikuks, et Euroopa Liidu toetuste tõus tuleb kahel esimesel aastal plaanitust järsem, et siseriiklike toetuste langus ära katta. See tähendab otsetoetuste tõusu ligikaudu 150 euroni hektarile 2014. aastal.”
Seeder rõhutab, et need on seisukohad, mida Eesti valitsusjuhil tuleb ülemkogul kaitsta.
Mis saab edasi
Maaelu arengukava raha jaotuse liikmesriikide vahel on teinud Euroopa Komisjon, kuid uue perioodi kohta pole see veel tehtud. Samuti ei olnud MAKi raha lahti kirjutatud novembrikuise ülemkogu ettepanekutes.
Küll tegi selle kohta ettepaneku europarlamendi põllumajanduskomitee, pakkudes Eesti otsetoetuste suurenemist 65 protsendini ELi keskmisest ja MAKi suurenemist 5%.
See tähendaks ministri sõnul MAKi suurenemist uuel perioodil 723,7 miljonilt eurolt 767,2 miljoni euroni.
Ülemkogul hakatakse kõiki ettepanekuid uuesti arutama.
“Loodan eelkõige, et Eestile tagatakse 2014.−2015. aastal senistest ettepanekutest kiirem otsetoetuste tõus,” ütleb Seeder. “Teiseks loodan, et otsetoetused tõusevad ikkagi 75 protsendini keskmisest. Otsetoetuste ebavõrdsus torkab kõigile silma, seda pole võimalik õigustada.
Kui otsetoetuste kaitsmine on Eestile kergem, siis skeptilisem on minister MAKi osas.
“Meie soov on, et MAK jääks vähemalt samaks,” sõnab Seeder. “Maaelu arenguraha kaitsmine on ülioluline, sest siin saab Eesti teha oma põllumajandusoliitikat.”
Kui ülemkogu saavutab uue eelarve osas kokkuleppe, läheb see märtsis hääletusele europarlamenti. Kui parlament kiidab selle heaks, on eelarve sisuliselt vastu võetud ning komisjon ja nõukogud hakkavad tegelema rakendussätetega.
Kui parlament ülemkogu kokkulepet heaks ei kiida, algab lepitusmenetlus. Seda pole enne olnud ning kuidas see kujuneb, ei oska keegi veel öelda.
Küll on Seeder juba praegu kindel, et uus MAK 2014. aastal veel ei käivitu.
“See sisaldab palju meetmeid, millest igaühe taga on oma õigusaktid. Kui Euroopa Komisjon need kehtestab, lähevad need arutelule liikmesriikidesse ja sealt jälle Brüsselisse tagasi. See on pikk protsess. Ka lõppeva finantsperioodi MAKi meetmed käivitusid alles aasta pärast eelarve vastuvõtmist,” selgitab minister.
Samas rõhutas Seeder, et otsetoetuste osakaal peab vähenema ning parim lahendus võrdsemate turutingimuste saavutamiseks oleks otsetoetuste täielik ärakaotamine terves Euroopa Liidus.
Küll lubab põllumajandusminister, et juhul kui ülemkogus saavutatakse eelarve osas poliitiline kokkulepe ja parlament märtsis selle heaks kiidab, käivituvad 1. jaanuarist 2014 uued otsetoetused.
