Kas laen on fikseeritud või fikseerimata intressimääraga?

Kui laenuleping on sõlmitud pärast 1. juulit 2011, sõltub laenuandja õigus  hüvitist nõuda üldjuhul sellest, kas on sõlmitud fikseeritud või fikseerimata intressimääraga laenuleping.

Fikseeritud intressimääraga laenulepingus on intressimäär konkreetse protsendina (näiteks 10% või 20% aastas) kindlaks perioodiks kokku lepitud. Tavaliselt on sellised laenud näiteks järelmaks, tarbimislaen, aga ka eluasemelaenu saab sõlmida fikseeritud intressimääraga.

Kui intressimäär on fikseeritud, võib laenuandja sinult nõuda mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on tingitud laenu ennetähtaegsest tagasimaksmisest. Seda seetõttu, et fikseeritud intressimääraga laenulepingu puhul on laenuandjal õiguspärane ootus teatud suuruses intressi teenimiseks. Intressi suurus on lepingu sõlmimise hetkel välja arvutatav.

Tasub teada, et kui laenu tegeliku tagasimaksmise hetke ja laenulepingus kokkulepitud lepingu lõppemise tähtaja vaheline periood on pikem kui üks aasta, siis ei tohi hüvitise suurus ületada 1% ennetähtaegselt tagasimakstud laenu summast. Kui laenu tegeliku tagasimaksmise hetke ja laenulepingus kirja pandud lepingu lõppemise tähtaja vaheline periood on lühem kui üks aasta, siis ei tohi hüvitis olla suurem kui 0,5% ennetähtaegselt tagasimakstava laenu summast.

Kui sinu laen on tagatud hüpoteegiga (näiteks eluasemelaen), on laenuandjal õigus eelnimetatud protsentidest suuremat hüvitist nõuda, kui ta on laenu ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu suuremat kahju saanud.

Fikseerimata intressimääraga laenulepingu puhul (st lepingus kokkulepitud intressimäär sõltub näiteks 6 kuu Euriborist või mõnest muust muutujast, mis pole kummagi lepingupoole poolt prognoositav) ei ole laenuandjal õigust sinult laenu ennetähtaegse tagasimaksmise korral hüvitist nõuda.

Erandiks on siinjuures hüpoteegiga tagatud laenud (näiteks eluasemelaen). Sel juhul on laenuandjal õigus sinult nõuda saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest.

Loe lähemalt portaalist minuraha.ee