Kokkuhoitud rahadega: milliseid kulutusi peaksime tegema?
Käesoleva aasta 9. jaanuari Saue Linnavolikogu erakorralisel istungil võeti vastu Saue linna 2013. aasta eelarve. Vastuvõtmisele eelnesid pikad ja kohati ka teravad väitlused, mille kohta ütles 24. jaanuari lehenumbris oma arvamuse välja volikogu liige Andres Pajula.
Kas allakirjutanu on spordivihkajalik?
Kindlasti mitte. Naudin ise iganädalast kahte korda pallisaalis koos teiste ettevõtjatega.
Põhjus on pigem puht praktilist laadi mõtlemises. Jah, meil oleks vaja lisa spordisaali, kuhu ära mahutada need koolinoored, kelle kehalise kasvatuse tunnid toimuvad ruumi puuduse tõttu küll võimla rõdul, küll keldrikorruse koridoris. Kuid olulisemad siiski on koolilaste arvu suurenemisega tekkiv klassiruumide puudus. Aastaid on valitsenud kitsikus ka kooli sööklas.
Arvan siiski, et ükski vanematest ei soovi, et nende laps peaks minema kooli teise vahetusse või siis sööma oma lõunast koolisööki tund pärast hommikul kodust lahkumist.
Vaadates Saue linna eelarvestrateegiat aastateks 2013-2016 ja 2013. aasta eelarves toodud netovõlakoormusi, näeme, et viimane langes tänu vastu võetud muudatusele 53 protsendilt 48,2-le. Teisisõnu: suurendasime kindlustunnet, et kooli esmavajaduste rahuldamiseks vahendeid jätkub.
Lisaks peame arvestama ka lasteaia Midrimaa vana korpuse väga halba seisukorda, mille kordategemine nõuab küllaltki suurt investeeringut. Tänase laenurahaga on planeeritud laiendada kooli sööklaruume, ehitada fuajee ehk tänase garderoobi kohale klassiruumid ning pikendada kooli parempoolset korpust klassiruumide, muusikakooli ja huvikeskuse ruumide tarvis.
Kas saab ka veel kolmandat viisi?
Pakuks välja mõtisklusaine, kuidas võiks ruumide lahenduse saada nii gümnaasium, muusikakool kui huvikeskus ja ka spordihuvilised saaksid oma halli. Enam raha peaks jätkuma nii ka lasteaia renoveerimiseks ja tänavate korrastamiseks.
Koolisöökla laiendus toimuks nii, nagu seda näeb ette tänane projektlahendus. Fuajeepealse korruse saaks oma käsutusse Saue Muusikakool. See eskiisprojekt on linnavalitsuses 2011. aasta kevadest olemas ja selle ehitamiseks ka 2010. aastal EL fondidest raha taotleti. Kahjuks taotlust ei rahuldatud.
Huvikeskus saaks oma käsutusse gümnaasiumi parempoolse tiiva keldrikorrusele täna planeeritavad ruumid keraamika ja käsitöö tarvis.
Kus siis on uudsus?
Ajalehe Postimees 24. jaanuari numbris tutvustas ajakirjanik Uwe Gnadenteich Tallinna linnaisade plaani kasutusele võtta moodullasteaiad. Allakirjutanul oli võimalus koos oma kolleegide Raivo Ojapõllu ja Madis Millinguga jaanuari teisel nädalal oma silmaga tutvuda selle moodulehitisega firma Cramo laoplatsil.
Eelarvamus „konteinerist" kustus juba kohe kohale minnes, kuna mingit konteinerit meenutavat hoonet kusagil silma ei hakanud. Vastupidi. Meid juhatati tavalise ühekordse 15 x 9 meetrise hoone juurde. Sees oli 9 x 9 meetrine nägusalt sisustatud laste mängu(õpi)ruum, tualetid, kabinetid ja ventilatsiooniseadmete ruum.
Kohapeal antud selgituste järgi on taolistest moodulitest võimalik kliendi soovi järgi kujundada mida iganes: klassiruumid, kontorid, riietehoiud, sööklad, kabinetid jne.
Meile näidatud näidist, lasteaiarühmamoodulit on võimalik rendile võtta hinnaga 10 eurot ruutmeeter kuus ehk siis 16 200 eurot aastas. Minimaalne rendi aeg on kaks aastat.
Milliseid kulutusi siis tegema peaksime?
Esialgsete arvestuste järgi oleks meil võimalik moodulite abil vastavalt vajadusele ja järk-järgult suurendada klassiruumide arvu. Seega pole vaja teha koheselt suuri investeeringuid, vaid hakata maksma renti vastavalt kasutusele võetud moodulitele. Ka hakkavad ekspluatatsiooni kulud kasvama samas tempos, mitte aga hüppeliselt, kui püsiehitis valmis. Kümneaastane rendikulu oleks orienteeruvalt 500 000 eurot, kus kuuendal aastal - s.o 2018 - oleks rendile võetud maksimaalne arv mooduleid kuus tükki. Sealt edasi hakkaks moodulite arv jälle vähenema, kuna kooliminevate laste arv hakkab langema.
Allesjäävate investeeringute (kooli söökla laiendus, muusikakooli ja huvikeskuse ruumid) tarvis kuluks aga mitte 2,4 miljonit eurot, vaid umbes 1,8 miljonit eurot. Seega 0,6 miljonit vähem, kui seda täna eelarve ette näeb. Miks mitte kasutada seda mõtestatult ja hästi planeeritud polüfunktsionaalse sisehalli rajamiseks?
Välistada ei saa ka võimalust, et muusikakooli või huvikeskuse osa väljaehituse tarbeks on võimalik kaasata Euroopa Liidu vahendeid.
Ka jääks lasteaia vanema osa renoveerimiseks enam vahendeid ning teede ja tänavate renoveerimisse saaks ka rohkem panustada.
______________________________________________________
KOMMENTAAR
Jüri Tümanok, abilinnapea: „Tänud Harry Pajundile kaasamõtlemise ja ettepaneku eest. Renditavad konteiner-moodullahendused on head ja maailmas laialt kasutatavad, kuid ruumipuuduse lahendajana lühiajalised.
Sauel on kooli tulemas järgneva viie aasta jooksul oluliselt enam lapsi. Need lapsed veedavad koolis 9-12 aastat. Seega on ruumipuudust ette näha järgnevaks 14-17 aastaks. Selliseks pikaks ajaks on igati mõistlik ehitada juba statsionaarne kool.
Kahjuks on artiklis toodud kooli juurdeehitustesse investeeritav rahasumma ebatäpne ja Harry Pajundi poolt pakutav variant tegelikkuses kokkuhoidu ei too.
Küll aga võib moodul-konteinerlahendus sobida lasteaiale, kuna lasteaias käivad lapsed oluliselt vähem aastaid. Selle lahenduse analüüsiga on linnavalitsus juba ka tegelenud. Ja spordihoone on tõesti vajalik.
