"Märtsi lõpus anname selle tellijale, Kose vallale, renoveeritult jälle tagasi," ütleb valget kiivrit kandev noor mees. "Erkki Mäe, objektijuht," tutvustab ta siis ennast. "Praegu oleme töödega jälle graafi - kus."

Kui jälle graafi kus ollakse, tähendab see siis, et vahepeal ei oldud?

"Projekt ei olnud kõige täpsem, polnud alati võimalik antud lahenduste järgi ehitada. Oleme töö käigus ümber projekteerinud." Teeninduskooli objektil on ametis korraga sadakond ehitajat. Seda koos abijõu, autojuhtide ja transportt öölistega.

Nii jääb see ehituse üleandmiseni. "See ongi suurte objektide eelis," ütleb Erkki Mäe teadvalt, "jääb ühes kohas töö tehnilisel põhjustel stoppama, suunan mehed muud tööd tegema. Ja hakkan ise nuputama, kuidas õige tehniline lahendus leida." Varem on Erkki Mäe suurtest objektidest valmis ehitanud Tallinna Lasnamäe linnaosa administratiivhoone, enne seda aga lõpetas Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusosakonna.

Kaev kohvikus

Majas sees käib veel vilkam tegevus kui õues. Tassitakse viimistlusmaterjale, pahteldatakse, värvitakse, paigaldatakse plaate ja sanitaartehnikat. Maja ennast ei tunne enam äragi. Peauksest sisenedes tuli varem laskuda trepist pool korrust madalamale, et tagasi esimesele korrusele jõuda, nüüd viib fuajee aga peauksest otse avarasse klaaskatusega kaetud aatriumisse, mis varem oli lihtsalt kasutamata siseõu.

Nüüd saab seal olema kõigile avatud kohvik. Ja kohvikus seisab ka Kose valla üks sümboleid - Nõiakaev.

"See on küll arhitektilt ilus leid, tuua piirkonna sümbol ka siia aatriumisse;" ei saa objektijuht arhitekti kiitmata jätta.

Majal uus nägu

Uue näo ei ole saanud ainult fuajee, kogu hoone on kapitaalselt ringi ehitatud. Parasjagu käib töö aktuse- või kontsertsaalis. Endist kaldpõrandat enam pole, selle asemel kõrgub avara ruumi otsas lava, teise seina on tekkinud aga rõdu. Parteris ja rõdul on nüüd kokku 385 istekohta.

Ka võimlat ei tunne enam ära. Aasta tagasi soojendas seda veel vana kaloriifer, nüüd on saanud täismõõtmetes võimla korraliku kütt esüsteemi ja ventilatsiooni, samuti kõik abiruumid, mis ühe kaasaegse spordisaali juurde kuuluvad. Esimese korruse lasteaia- ja algkooliruumid on praegu viimistlejate käsutuses. Käib kõva pahteldamine ja pintseldamine.

Valmis hakkab saama ka raamatukogu, noortekeskus, fotostuudio ja tantsusaal.
_______________________________________________________________
ARVAMUS

Vello Jõgisoo, Kose vallavanem

Kui ma veel kuu aega tagasi kahtlesin, kas jõutakse hoone õigel ajal meile üle anda, siis enam ei kahtle. Vaatamata sellele, et projektis esines vigu, et vihm märgas katuse vahetamise ajal spordisaali - ehitaja, osaühing Riverside on kõigist raskustest üle saanud, töödega graafi -kus. Õues on küll teed ja asfaltplatsid ainult üks kord asfalteeritud, haljastus rajamata, aga seda saab teha ka suvel.

Peale riigihanke avamist selgus, et hoone renoveerimine kallineb võrreldes eelprojektiga ja rahataotlusega, mis tehti 2009. aastal, 160 000 euro võrra. Enamus objekti rahastusest on tulnud läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi, mida Eestis jagavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Innove.

Kuidas Kose vald saab vajaliku koguse raha omaosaluse katteks? Vallal oli ju samal ajal vaja panustada ka Kose aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimistöödesse. Õnneks läksid need tööd ligi 30% odavamaks ning valla osalus piirdus 200 000 euroga. Vastasel juhul oleks teeninduskooli ümberehitamine muutunud võimatuks. Kose vald on oma pikaajalises investeeringute plaanis arvestanud selle objekti omaosaluse katteks võtta laenu, samuti teenida lisaraha Tallinn-Tartu mnt ehituseks vajamineva maavara kaevandamise tasult ja kinnisvara müügist. Laenu võtsime omaosaluse katteks 451 000 eurot, kinnistute müügist planeerisime 200 000 eurot ja kaevandamisõiguse tasust 420 000 eurot. Seega omaosaluse katteks kokku 1 071 000 eurot.

Kõik näis korras olevat ja raha ülegi jäävat. Siin aga probleemid algavadki. Kaevandamisõiguse tasu Sõmeru karjääris arvutasime vastavalt kaevandaja poolt tehtud geoloogilistele uuringutele. Uuringud teostas Viru Mäebüroo OÜ ja nende andmetele tuginedes selgus, et meie materjali võib kasutada teede ehitusel nii täite- kui treenkihtides. Kaevandusloa kohaselt on kaevanduses 127 000 m3 ehituskruusa, 167 000 m3 ehitusliiva ja 88 000 m3 täiteliiva. Vastavalt kehtivale seadusandlusele peaks laekuma Kose valla eelarvesse 451 190 eurot.

Kogu nimetatud ehitusmaterjali pidi AS Nordecon kasutama ära Tallinn-Tartu mnt ehitusel. Kaevandamise käigus (otsus november 2012) selgus kahjuks, et karjääri materjal ei vasta täies mahus Tallinn-Tartu maantee ehitusel fi ltratsiooni kihile esitatavatele nõuetele. Materjali saab kasutada vaid täitekihtides. Materjali maht, mida saab kasutada konkreetse tee ehitusel, on ca 50% algselt arvestatud mahust. Sellest tulenevalt ei laeku vallale plaanitud koguses kaevandamisõiguse tasu, mis omakorda tekitab Kose vallale probleeme Kose teeninduskooli renoveerimise projekti tähtaegsel lõpetamisel.

Selleks et ikkagi omaosalust katta, sest kogu plaanitud kinnisvara ei saa ju enne uue hoone valmimist müüa, tegi volikogu taotluse Swedbank'ile anda vallale osa laenu tasumiseks aasta jagu maksepuhkust. Vald ei peatanud kõiki laene, vaid maksab pankadele tagasi 2013. aasta jooksul 180 000 eurot. Sellise lahenduse rahamuredele leidis Kose vallavolikogu koos vallavalitsusega.