Külastajate arvu öelda oleks muidugi raske, sest vaatajate hulgas on lisaks maja oma töötajatele ja igapäevastele külastajatele, kelleks on taidlejad ja raamatukogu kliendid, ka arvukalt muudest üritustest osavõtjad, keda maja hõivatust jälgides polegi nii vähe.

Mitmed vallavalitsuse töötajad on öelnud, et nad ei kujutaks ettegi, et seinad tühjad oleksid.

Veebruarikuus toob allakirjutanu, keda seni teatakse rohkem õlimaalijana, kodukandi rahva ette oma näituse „Akvarelliaasta". Näha saab mullu maalitud akvarelle - maastikupilte Eestimaalt, reisimuljete tõlgendusi Pariisist ja Islandilt, loomi ja lilli. Olen ikka armastanud maalida nii, et oleks arusaadav, kas pildil on vanaema või kass.

Natuurilähedust on akvarellidega maalides võimalik saavutada vaat et paremgi kui õlivärvidega, sest akvarellis tekib pildile ruumilisust loov valguse-varju efekt tänu värvikihtide läbipaistvusele ja sulavusele.

Peab tunnistama, et akvarell on väga keerukas ja nagu mu juhendaja, akvarellist Gennadi Lapin õpetas, peab maalides väga täpselt teadma, milliseid tehnilisi võtteid kasutada, et saavutada piltidel õhulisus ja värvide justkui juhuslik kokkusulamine. Kas ja kuidas see mul õnnestunud on, saab iga vaataja ise otsustada. Tere tulemast näitusele!