Maido Nõlvak: tugev riik vajab tugevaid omavalitsusi
Igapäevased teod muutuvad ilusaks armastuse läbi.
Percy Bysshe Shelley
Aastatagusest Virumaa Teataja juhtkirjast saime teada, et Eesti president Toomas Hendrik Ilves esitas üleskutse nimetada sada põhjust, miks on Eestis hea elada. Mõned näited vastustest:
• Eesti on eestlaste kodu. Kodus on ikka hea elada - olgu see kodu milline tahes: korter mõnes magala paneelmajas või siis papist eramu uusrajoonis või hoopis vanavanemate ehitatud talu metsa veeres. Kodus tunneb inimene ennast turvaliselt, ta teab, mida tohib, mida mitte. Teab, kust saada süüa ja mida teha selleks, et oleks soe ja mõnus.
Eesti pereliikmeteks on eestlased. Eestlane teab, kuidas Eestis elada nii, et võiks tunda ennast turvaliselt. Meile on võõrad ja harjumatud teiste rahvaste kombed, toidud, kõnepruuk, nii nagu on ühele perele harjumatu naabrite elukorraldus.
Me võime küll kiruda Eesti ilma, aga leiame neljal aastaajal ometi piisavalt kauneid päevi, mil ümbrust nautida. Meie loodus on meie rikkus: suviselt lõhnav metsmaasikavälu, sügisene värvikirev maastik, talvised hanged, kevadine tärkamine.
• Siin on ruumi. Kes tahab, võib minna metsa ja kuulata looduse hääli. Kes tahab, saab peesitada ihuüksi rannaliival, ilma et keegi tema privaatsust häiriks. Ja kes tahab, võib suunduda mõnda suuremasse linna sagina keskele - meie väikesel maal on ju kõik käe-jala juures.
• Eestis on hea elada, sest oleme sündinud eestlasteks ja oleme riigi vabaks saanud. Ning meie kohus on oma riiki ja keelt hoida. Ja see kohus on meeldiv, seda kohust ongi hea täita päev-päevalt rõõmsa meelega tööd tehes, kaasmaalastega kõrvuti. Jah, me ise.
Ja muidugi, meil on must leib, oma kätega korjatud metsaannid, e-riik ja veel sada head asja. Me võime nentida, et kuskil makstakse sama töö eest paremat palka. Aga teisalt - on paiku, kus tasu veelgi napim.
• Eestis on me kodu ja perekond, sõbrad, siin saab suhelda emakeeles - siin saame olla.
Jah, tõepoolest. Kord ideena alanu sai teoks. Meie riik sündis 95 aastat tagasi kodanikuühenduste - seltside, koguduste, laulukooride - rajatud vundamendile. Samuti oleks iseseisvuse taastamine 1991. aasta augustis olnud mõeldamatu ilma muinsuskaitse seltsi, akadeemiliste organisatsioonide, kodanike komiteede ja rahvarinde tegevuseta 1980ndate aastate teisel poolel. See kõik on kodanikualgatus meie endi seast ja meie endi seest tulnu.
Eesti riik on olnud 22 aastat taas iseseisev. Kuhu me oma riigiga oleme jõudnud? Kui Eestis on hea elada, miks siis pidevalt on teemaks noorte lahkumine välismaale? Otsitakse põhjust miks inimesed Eestist lahkuvad. Kas me oleme midagi valesti teinud või midagi tegemata jätnud?
Üks asi, mis on Eestis palju kõneainet tekitanud on kindlasti haldusreform. 22 aastat tagasi tehtu on jäänud jalgu nii inimeste elukorraldusele kui riigi arengule.
Tugev riik vajab tugevaid omavalitsusi, kes suudavad pakkuda oma inimestele parimaid teenuseid ja parimat elukeskkonda. Küsimus ei ole enam selles kas haldusreformi on vaja, vaid selles millal ja kuidas seda tehakse.
Jaanuari lõpus tegi Rägavere vallavolikogu ametliku taotluse Sõmeru vallaga ühinemiseks.
Pöördumine tehti Rägavere elanikkonna soovil. Küsimus on nüüd selles, mida meie vastame. Kindlasti jätame selle otsuse tegemise Sõmeru valla elanikele. Üks on kindel, et enne sügisesi valimisi ei otsustata veel midagi. Küll aga tuleb hakata erinevaid variante analüüsima, et teha õige otsus, mis tuleneks rahva tahtest ja soovist. Aga mille põhjal rahval tuleb oma valikuid teha? Kõige lihtsam oleks teha otsuseid jõukuse ja rikkuse järgi, ent siis tekib kohe küsimus, et kui rikast kosilast ei ole, milleks on ühinemist vaja, saame ju ise täna endaga väga hästi hakkama?
Ehk võiks mõelda Eesti riigi sünnipäeva eel kogu Eesti ja eesti rahva peale. Meie soov peaks olema, et kogu riik oleks ühtlaselt tugev ja elanikkonnale pakutavad teenused kõigile ühesugused. Ainult nii suudame oma riiki hoida, kaitsta ja armastada.
Milliseid otsuseid peame siis lähiajal tegema või kas üldse peame? Kõige hullem on otsustamatus. Seega on selge, et otsuste tegemisest me ei pääse. Kuid enne lõplike otsuste tegemist ei keela meid keegi tegutsemast. See tähendab ühisprojekte nii kultuuri, spordi, ühisürituste ja muude tegevuste vallas. Vaatame kui hästi suudab erinevate piirkondade rahvas leida ühiseid huvisid ja koostegemise rõõmu. Siiani on omavalitsuste ühinemiste üle otsustanud ainult poliitikud, küsides ka rahvalt mõned küsimused, mille vastused on juba ette teada. Teeme meie seekord teisiti, teeme ühiseid tegevusi ja vaatame, kas rahvas tuleb nendega kaasa. Kas tekib ühist hingamist ning koostegemise vajadust üksteist aidata ja toetada. Pärast seda on rahval võimalik ka oma otsuseid paremini põhjendada. Need otsused on täna veel meie teha, kasutame siis seda võimalust ja väldime olukorda, kus varem või hiljem tehakse need otsused meie eest ära.
Lõpetuseks veel mõned mõtted, mis on laekusid Eesti Vabariigi presidendi poolt korraldatud konkursile „Miks on eestis hea elada?" meie eesti inimeste poolt.
• Meil on ikka veel palju võimalusi muuta elu Eestis paremaks, lahkemaks, hoolivamaks ja südamlikumaks. Kasutagem selleks oma südant ja pead!
• Meil on väike riik, kus igaüks loeb ja on oluline. Me ei ole siin anonüümsed, meie kõigi panus on märgatav. Ma olen siin tähtis hoidmaks seda kõike.
• Meil on säilinud oma rahvustunne ja mitte kusagil mujal maailmas ei ole sellist „kodutunnet" kui siin väiksel maal.
Hoiame neid tundeid ja seda usku. Hoiame Eesti ilu. Palju õnne sünnipäevaks, kallis Eesti!
