Eelarvekokkulepe Euroopa Ülemkogul on alles protsessi algus

Euroopa Parlament tuletab liikmesriikidele meelde, et Euroopa Liidu pikaajalise eelarve üle tuleb veel pidada läbirääkimisi, enne kui saadikud sellele heakskiidu annavad.

Euroopa Ülemkogu jõudis perioodi 2014–2020 eelarve osas kokkuleppele 8. veebruaril, kuid parlamendi neli suuremat fraktsiooni on andnud mõista, et sellisel kujul võib eelarve jääda ilma parlamendi toetuseta, mis on vajalik lõplikuks jõustumiseks. See tähendab, et olulised eelarvekõnelused seisavad veel ees.

Liikmesriigid otsustasid ülemkogul pikaajalise eelarve kärpimise kasuks. Mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020 väheneb võrreldes perioodi 2007–2013 eelarvega 3,4 protsenti ehk 34 miljardit eurot. Eelarve kahanemise tõttu kannatab näiteks taristuprojektide ja teadusuuringute varem plaanitud rahastamine.

Euroopa Parlamendi (EP) neli suuremat fraktsiooni – Euroopa Rahvapartei, sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja rohelised – eelistavad eelarvet, mis toetab majanduskasvu ja töökohtade loomist.

Lisaks on fraktsioonid mures eelarvekohustuste ja eelarvemaksete suure vahe pärast. Eelarvekohustusteks nimetatakse kirja pandavat kulutuste maksimaalset lage, eelarvemakseteks aga seda osa, mida reaalselt kasutama hakatakse.

"Oleme hämmeldunud, et Euroopa Liidu liidrid lepivad kokku maksetes ja kohustustes, mis võivad viia eelarve struktuurse puudujäägini. Maksete ja kohustuste suur vahe tähendab probleeme tulevikuks ja nõnda ei lahenda praeguseid probleeme," teatasid fraktsioonid ühisavalduses. Samuti rõhutavad fraktsioonid eelarve tõeliste omavahendite vajalikkust, mille tulemusel väheneks liikmesriikide poolne panus.

EP presidendi Martin Schulzi sõnul on eelarvekokkuleppes nii pettumust valmistavaid kui julgustavaid elemente. "Asume otsust ja ettepanekuid nüüd tõsiselt üle vaatama ja analüüsima ning seejärel langetame parlamendis otsuse." Enne hääletust astub parlament läbirääkimistesse ELi Nõukoguga.