Mäetagusel toimusid esimesed meistrimängud lumememmede ehitamises

Mäetaguse esimesed meistrimängud lumememmede ehitamises jaanuari lõpus kujunesid edukaks. Väljas valitsenud kümnest külmakraadist hoolimata kogu­nes südapäevaks rahvamajja 31 tööindu täis lumememmemeistrit. Kokku võtsid üksteiselt mõõtu üheksa võistkonda: Incognito, Karutaat, Lotte, Mättamemm, Naabrid, Niinememm, Remix, Tiigrid ning Tõru ja Tibid.

Lumememme MMMi avas Mäetaguse huvi­keskuse juhataja Mare Taar, kes tuletas neile, kel sellel aastal veel lumemees ehitamata, meelde, et lumememm on suurtest lume­pallidest kokku pandud inimest meenutav skulptuur. Enne stardipositsioonidele asu­mist kuulati ära võistlusreeglid ning tehti jänesteks kehastunud TÜ Viljandi kultuuri­akadeemia tudengite Kaisa Riivalti ja Käro­lin Kruudi eestvedamisel külmataadi eemale peletamiseks luuletuse saatel väike ergutus­võimlemine. Lumememmede valmistami­seks nägid võistlusreeglid ette kaks tundi, mille jooksul kerkisid rahvamaja ette võim­sad lumeskulptuurid. Ehitustööd kulgesid nii tempokalt, et võistlejatel külmakraadid hoopis ununesid. Probleemiks polnud ka see, et lumi hästi kokku hakata ei tahtnud: siin tõttas autotäie veega appi Jõhvi pääste­komando meeskond.

Töö loeti valminuks, kui lumememme külge olid kinnitatud traditsiooniline porgand ning lipuke võistkonna nimega. Seejärel oli kõikidel võistlejatel võimalus käia uudistamas teiste töid ning hinnata oma lemmikut. Oma hääle sai anda ka võistlust uudistama tulnud publik. Edasi siirduti rahvamajja, kus tublisid lumememmemeistreid ootas Tagavälja talu perenaine Vilve Niine, kes kostitas võistlejaid imemaitsva seljanka ja mustikajoogiga, pakuti ka kuuma teed.

Häälte kokkulugemisel selgusid auhinna­saajad. Välja anti kaks esikohta. Rahva lemmi­kuna krooniti seekord lumekuninganna ase­mel lumekuningas, kelleks osutus talveunest äratatud Karu-Jaak, autoriks võistkond Karu­taat (Heidi Kruut ja Martin Miller). Teise peaauhinna sai rahvamaja lemmikuks tun­nistatud pea peal seisev bikiinides kaunitar, autoriks võistkond Naabrid (Swen Kaljuvee ja Toomas Titto). Teisele kohale tuli lumejä­neste perekond, autoriks võistkond Remix. Kolmanda koha sai võistkond Tõru ja Tibid ning neljandaks jäi sünnipäevaseltskond, kes võistles nime all Tiigrid. Kõiki lumememme MMMil osalejaid autasustati diplomi ja söödava auhinnaga, ilma ei jäänud keegi, kes oli käed külge löönud.
_______________________________

Lumememmed lõhuti sama õhtul

Vaid mõned tunnid pärast lumemem­mede ehituse lõppu olid skulptuurid lõhutud.

„Mida ma oskan sellise asja peale kosta?" ütles huvikeskuse juhataja Mare Taar. „See paneb nördima, et teiste toredat tööd niimoodi lõhuti. Mäetaguse on väike koht, üsna tõenäoline on, et lõhku­jad hävitasid oma naabrite või tuttavate tööd. Arvan, et lõhkujad üldse ei mõtle oma tegude üle."

Mäetaguse vallavalitsus on viimasel ajal pidanud tihti lõhkumistega kokku puu­tuma: küll on rüüstatud uut puhkekes­kust ja ohtlike jäätmete kogumispunkti, küll pargis olevaid prügikaste ja pinke, eelmisel kuul keerati pahupidi värskelt üles pandud teeviidad. Vallavalitsus palub inimestel, kes lõhkujatest midagi teavad, sellest teada anda, sest selliste lõhkumiste taastamine on kulukas ning teeb meele­härmi neile, kelle loodut lõhutakse.

Mäetaguse Elu

Konstaabel: kõik peaksid tähelepanelikud olema

Piirkonna konstaabel Siim Linnard ütles, et lumememmede lõhkumine on kahetsusväärne tegu ja selle autoreiks võivad olla kohalikud noored, kes ei oska oma energiat mõistlikus kohas rakendada.

„Arvan, et see on kasvatamatute noorte probleem. Neil on kodust ja koolist kaasa tul­nud tunne, et neile on kõik lubatud. Teisalt on see kindlasti ka tähelepanuvajadus, mis neid noori inimesi niimoodi käituma ajab," sõnas Linnard. Ta ütles, et politseil on teada inime­sed, kes on varem näiteks prügikaste lõhkunud või tänavasilte ära keeranud, ning nendega on sel teemal tegeldud.

Üldiselt on tegemist sellises vanuses ini­mestega, kes ei ole seaduse suhtes veel sub­jektid, ning neile ei saa näiteks rahalist karis­tust määrata. Oleme neid alaealiste asjade komisjoni suunanud ja selle komisjoni kaudu mõjutanud," rääkis Linnard. Ta tõdes, et lõh­kumisi ja sodimisi - näiteks bussijaama seinte sodimist Kiiklas - oleks oluliselt vähem, kui lõhkujad teaksid, et teised kodanikud on sel­lise käitumise suhtes sallimatud ja teatavad nende pahategudest. Praegu on neil aga tead­mine, et paljud ei tee nende lõhkumistest väljagi.

„Selge on see, et politsei nina all keegi midagi ei lõhu, aga politsei ei saa ju kogu aeg igal pool olla, seepärast on tähtis, et valvsad kodanikud politseile korrarikkumistest kohe teataksid," ütles Linnard. Ta tõdes, et lõhkujatega töötami­sel peab väga järjepidev olema - näiteks tema isiklikult keeras kuus korda tagasi pahatahtliku naljategija ärakeeratud Mäetaguse aleviku silti. „Tundub, et see keeraja väsis lihtsalt ära, igal juhul on silt nüüd pikalt püsinud," sõnas Linnard. „Palun kõigil inimestel, kes lõhkumistest teavad või neid näevad, politseile telefonil 110 või menetlusteenistusele telefonil 392 5992 või 505 6198 teada anda.