Põllumeeste raha sõltub nüüd europarlamendist
Eelmisel nädalal peetud ELi Ülemkogu leppis uue eelarve raamid kokku ja otsetoetuste tõus on seal tõepoolest selline, nagu meie põllumehed soovivad.
Ülemkogu nõustus sellega, et Eesti otsetoetused tõusevad 2020. aastaks 75 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Euroopa rahaga kaetakse ka see toetuste vähenemine, mis tabaks põllumehi 2014. ja 2015. aastal siseriiklike toetuste ehk top-up’i ärajäämise tõttu. Selleks kasutatakse maaelu arengukava raha.
Maaelutoetuste üldine langus oli kardetust väiksem – 723 miljoni euro asemel võime uuel eelarveperioodil arvestada 721 miljoniga. Kuid, nagu eespool kirjas, toimub ka n-ö raha ühest taskust teise tõstmine: 15−20 miljonit eurot MAKi raha läheb järgmise ja ülejärgmise aasta jooksul esimesse sambasse, et otsetoetuste tase ei langeks.
Rohestamise nõue jäi jõusse
Kui eelmisel aastal said põllumehed otsetoetust koos top-up’iga 138 eurot hektari kohta ja tänavu peaks see summa olema 143 eurot, siis perioodi lõpuks peaks järk-järgult tõusma 196 euroni. Tegu on arvestusliku suurusega hektari kohta ning arvestuse aluseks on võetud 2011. aasta maakasutus.
Maaelu arengukava (MAK)raha kasutamise kohta ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, et EL on ette kirjutanud kohustuse, et 25% MAKi rahast läheks põllumajanduse keskkonnamõjude vähendamisele ja 5% LEADER-meetmele.
“Parim roheline põllumajanduspoliitika, mida Eesti praegu teha saab, on investeeringud kaasaegsetesse ja keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse ja hoonetesse,” märkis minister.
Ülejäänud on Eesti oma prioriteedid, mille üle käivad tõsised arutelud.
Oluline on põllumeeste ühise tegutsemise toetamine. “Meie tootjate edu võti saab olla koostöö, ja seda mitte ainult turustamisel, vaid ka ühisel investeerimisel ja töötlemisel,” rääkis Seeder. “Nii majandusliku ühistegevuse kui ka lühikeste tarneahelate puhul jääb rohkem lisandväärtust meie oma põllumeestele.”
Ministri sõnul on tähtis ka võrdse ligipääsu tagamine toetustele kogu sektoris: “Praegu on mõnel valdkonnal olnud väiksem ligipääs toetustele − uue maaelu arengukavaga tahame ka neile toetusevõimalusi leida.”
Nagu ütles europarlamendi saadik Ivari Padar, on see, mis ülemkogul pakuti (ca 1,728 miljardit eurot) enam-vähem samas suurusjärgus parlamendis arutatud Eestile eraldatava lõppsummaga (ca 1,739 miljardit eurot).
Mida teeb parlament?
Ülemkogul pakutud põllumajanduspoliitika rahanumbreid arutab edasi Euroopa põllumajandusministrite nõukogu. Sellega paralleelselt seisab ÜPP hääletus märtsis ees Euroopa Parlamendis.
Europarlamendi internetilehel avaldatakse aga juba praegu arvamust, et sellisel kujul võib eelarve jääda parlamendi toetuseta. Neli suuremat fraktsiooni – Euroopa Rahvapartei, sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja rohelised – eelistaksid nimelt eelarvet, mis toetaks rohkem töökohtade loomist ja majanduskasvu.
“Asume otsust ja ettepanekuid tõsiselt üle vaatama ja analüüsima, seejärel langetame parlamendis otsuse,” lubas europarlamendi president Martin Schultz.
Ivari Padar loodab aga, et kompromiss leitakse ja lepitusmenetlust vaja ei lähe.
