Nikolai Vojeikin: projektikirjutamine on muutumas omavalitsuste tegevuse üheks tähtsamaks osaks

Juhtimise filosoofia on selline, et ükski riik, omavalitsus ega majandussubjekt ei suuda edukalt funktsioneerida ja arene­da ise ja omaette.

Oskus luua ja hoida välissidemeid, luua ja arendada kontakte partneritega, seejuures seda kõike produktiivselt kasutada, on edu võti. Neist raudsetest reelgitest püüan juhinduda ka mina. Ja tõesti - pidevalt välissuhteid arendades kahaneb vähehaaval Maardu kui äärelinna maine, linn omandab tasapisi tuntust ja maine paraneb positiivses suunas. Meist kirjutab populaarne meedia, me oleme kuuldavad, nähtavad, meid tuntakse ja see huvi kasvab. Mingi aja vältel on need nähtused ebamateriaal­sed, kuna tegu on enesetutvustusperioodiga, mil Maardu alles avab end huvitava ja omanäolise linnana, millel on oma kolo­riit, atmosfäär ja elustiil. Alles hiljem ilmuvad potentsiaalsed partnerid, kes tahavad meiega lähemalt tutvuda ja pakuvad väl­ja mingi koostööprojekti. Tekib usaldus, mis on investeeringute kaasamise oluline tingimus. Investeeringud on aga juba täiesti materiaalne nähtus, sest tänapäeval ei suuda ükski omavalitsus oma arengukava ellu viia, kaasamata eelarveväliseid rahastus­allikaid.

Näitena kasutan taas meie linna. Veidi üle 10 miljoni euro suuruse eelarve juures ei oleks me võinud uneski näha möödunud aasta ehituskavade teostumist. Nende üldmaksumus ületab kümneid kordi linna eelarve mahtu. See tähendab, et linna voolasid tohutud investeeringud välisallikatest, antud juhul pea-miselt Euroopa struktuurfondidelt. See ei sündinud iseenesest, sest ega magavale kassile hiir suhu jookse, vaid tänu arvukatele inimestele, kes saavutasid nii või teisiti tulemusi nn investeerin­gute suunal tegutsedes.

Medalil on aga ka teine külg, mis on eeldab omavalitsuselt os­kust tegutseda tihedas koostöös kolleegide ja partneritega. Glo­baalses mõttes on ju Maardu oma mõõtmetelt vaid mooniseem­ne suurune täpike Euroopa kaardil. Selleks, et meid Euroopa kõrgetes koridorides tähele pandaks, tuleb esitada niisugune projekt, mis oleks piisavalt veenev ja otstarbekas nende jaoks, kes võtavad vastu rahastamisotsuseid. Siingi näitas praktika, et kõige paremini toimib koopereerumine ehk mitme omavalitsu­se ühine projekt, nagu see oli kergliiklusteede projektiga. Küm­me Harjumaa omavalitsust tulid kokku, et seda ideed üheskoos vormistada ja ellu viia ning ühisprojekt saigi Euroopa struktuu­rifondide toetuse. Nüüd on meil 12 kilomeetrit uusi jalgratta- ja kõnniteesid kõigi projektis osalenud omavalitsuste maadel. Lisan, et projekt osutus niivõrd edukaks, et meil õnnestus täita ehituskava ja hoida isegi osa raha kokku, mis võimaldab meil tänavu ehitada veel ligi kaks kilomeetrit kergliiklusteed Kaldase tee ja Vana-Narva maantee lõigul. Tuletan meelde, et Maardu linnale kuulus selles projektis auväärne koordineerija roll, mil­lega linn ka hästi hakkama sai.

Sedalaadi positiivne näide on innustav ja annab alust jätkata energiliselt tegutsemist samal suunal. Üsna hiljuti tuli mulle mõte: miks ei võiks me oma naabrite - Viimsi, Jõelähtme ja Pi­rita - juhtidega kokku tulla ja arutada võimalust ehitada ühis­projektina lasteaed ja vaba aja keskus Muugal. See on koht, mis on piirnevate alade elanike jaoks võrdsel kaugusel. Täiesti ilmne on see, et nende enam kui miljoni euroste objektide ehitamisega ükski nimetatuist üksinda hakkama ei saa, aga ühiselt oleks see võimalik, eriti juhul, kui esitada Euroopa struktuurfondile kor­rektselt koostatud ja hästi põhjendatud projekt.

Üldse on kätte jõudnud aeg, mil projektikirjutamine hakkab muutuma omavalitsuste tegevuse üheks tähtsamaks osaks ja seda tööd tuleb õppida tegema targalt. Pealegi on vähe projekti korrektsest koostamisest, projektidele tuleb teha lobitööd, neid tutvustada. Seepärast võttiski linnavalitsus linna arengukava koostamisel aastaiks 2013-2020 täies ulatuses arvesse Euroopa Liidu soovitusi ja Euroopa kurssi investeerida sel perioodil ter­ritooriumide arendusprojektidesse, mis hõlmavad ennekõike elanike elukvaliteedi tõusu ja töötuse vähenemist kindlustava tootmise infrastruktuuri loomist ja tugevdamist. Tähelepanu­ta ei jää ka sotsiaalprojektid -mõned on meie portfellis juba olemas ja alanud aasta pühendame nende põhjalikule läbitöö­tamisele.

Välissuhetele orienteeritud tegevuse teemat jätkates ei saa möö­da vaadata oskusest end esitleda, näidates õigel hetkel linna parimaid külgi. Nendeks on meie kuulsad ülelinnalised kul­tuuriüritused, kuhu koguneb tuhandeid inimesi nii Eestist kui välisriikidest, ja loomulikult ka meie inimesed, kelle tuntus on ületanud linna piirid ja omandanud laiema ühiskondliku kõ­lapinna. Kas pole siis meeldiv võtta osa parimatest parimate pidulikest autasustamistest ja kuulda seejuures meie inimeste nimesid valitute seas...

Need inimesed on Aleksandr Drozdov (ujuja) on Harju maa­konna parim sportlane, Tiina Kihulane (Maardu toidupank) - parima mittetulundusühingu juht, Maardu põhikool (direktor Mariam Rannak) - kõige spordilembesem kool ja hr Davõdov kui selle kooli parim kehalise kasvatuse õpetaja. Maardu spor­dielu oli lõppenud aastal meistritiitlite ja medalite poolest re­kordiliselt rikas. Kõik need saavutused tõstavad linna mainet. Liialdamata võib väita, et spordisaavutuste arvu suhe elanike arvu on täna Maardus üks Eesti kõrgemaid.

Ent tublid spordisaavutused pole oskusliku protsesside juhti­mise tulemus, vaid näitab ka hästitoimiva partnerite süsteemi olemasolu. Need partnersuhted on kujunenud spordiklubide ja munitsipaalvõimude vahel pikkade aastate vältel linna spor­dielu korralduse optimaalsete lahenduste ühise otsingu käigus. Ja lõpuks on meie välistegevusel kolmas aspekt - initsiatiiv ja osalus. Siin on eriti oluline märgata ja äratada huvi uute avaliku elu vormide vastu. Näiteks võiks tuua, et meie tegime esimese­na ettepaneku korraldada konkurss kõige sportlikuma omava­litsuse selgitamiseks ja nüüd on ettepanek kaalumisel. Või teine näide: miks mitte selgitada maakonna kõige turvalisemat oma­valitsust?

Maardu linn ei pea seda tingimata võitma, kuigi siseministee­riumi statistikat uskudes ei ole meie näitajad selles valdkonnas sugugi Eesti halvimad. Siinkohal on tähtis muu - vaja on välju­da isikliku enesetunnetuse raamidest, unustada need olud, mil­les elame meie ja mõista, kuidas me teiste linnade taustal välja paistame.

Ja kui teised veenduvad, et Maardu polegi kogu Eesti kuritegevuse kasvulava nagu paljud arvavad, siis võib tõenäoli­selt mõneski inimeses ärgata soov kolida nimelt Maardusse, kus on üsnagi mugav ja suhteliselt ohutu elada. Stabiilne elanikkon­na juurdekasv on aga iga linna heaolu selge mõõdupuu. Ja veel. Ma vastan alati meelsasti ettepanekutele võtta osa mit­mesuguste ametkondadevaheliste ja maakondlike komisjonide tööst ja sugugi mitte seetõttu, et mul pole muud teha. Vastupi­di, see on suur lisakoormus, sest keegi ei vabasta mind otseste tööülesannete täitmisest. Aga ma mõistan, et osavõtt sedalaadi ühenduste tegevusest toob kasu eelkõige meie linnale. Toon jär­jekordse näite: juba aastajagu kuulun narkomaania vastu võit­lemise töögruppi, mis tegutseb siseministeeriumi algatusel. Esi­teks suhtutakse minusse seal kui Maardu täieõiguslikku esin­dajasse ja teiseks tunnen nüüd seda probleemi sügavuti. Püüan kasutada seal omandatud infot, kogemusi ja teadmisi võitluseks selle pahega meie linnas. Oletan, et samavõrd kasulik on mu osavõtt Harjumaa liiklusohutuse töögrupist, mis tuleb kokku lähemal ajal.

Kokkuvõtteks tahan öelda järgmist. Viimase kahe aastaga on meil õnnestunud teha omamoodi läbimurre inforuumi. See lä­bimurre avab Maardule uued horisondid dünaamiliseks aren­guks keskpikas perspektiivis. Alguse pani sellele protsessile lin­napea Georgi Bõstrov, kes kõige raskematelgi aegadel ei tagane­nud oma pealiinist -tugevdada pidevalt kontakte ja sidemeid igal tasandil ja teha kõik võimalik linna maine parandamise nimel. Olen sügavalt veendunud, et see on õige tee arengu ja õitsengu poole ning et seda teed tuleb käia ka edaspidi, hetkegi peatumata.

Kahjuks ei õnnestunud selles materjalis rääkida lahti kõike, mida oleksin tahtnud Maardu Panoraami lugejatega jagada. Muuhul­gas jäi «Otsesest kõnest» välja meie eelmise aasta töö analüüs ja tulevikuväljavaadete teema. Ent me kohtume veel. Juba veebrua­ris kavatseme avaldada linnavalitsuse 2012. aasta aruande. Sel­lest leiate praktiliselt kõik, mis puudutas elu Maardus möödunud aastal, mis on teoksil ja mis kavandamisel. Püüan edaspidigi kä­sitleda aktuaalsemaid teemasid, ammutades neid teie kirjadest ja küsimustest. Uute kohtumisteni, head maardulased!