Rõngu valla laenukoormusest

2010. aasta juunis asudes tööle Rõngu vallavanemana oli selge, et vald oli võtnud endale väga suure rahalise kohustuse sooviga renoveerida Rõngu koolimaja. Seadusest tulenevalt ei tohi omavalitsuse netovõlakoormus ületada 60%. Rõngu valla rahaliste kohustuste ehk netovõlakoormuse suurus oli 2010. aastal ca 120%.

Rahandusministeerium tegi 2010. aastal ettepanekud, mida vald peaks tegema ehk et millised tegevused peaks vallas ära jätma, et taastuks valla finantsvõimekus ja jõutaks võimalikult kiiresti lubatud võlakoormuse 60% piiridesse. Ministeeriumi nägemus oli, et valla võlakoormuse langus peaks toimuma järgmiselt: aasta 2012 - võlakoormus 95%; aasta 2013 - võlakoormus 83% ja aastaks 2016 - võlakoormus alla 60%. Oluline on ka asjaolu, et rahandusministeeriumi poolt tehtud ettepanekud on koostatud valla poolt esitatud andmete põhjal. Rahandusministeeriumi poolsed ettepanekud kulutuste vähendamiseks olid ära jätta järgmised tegevused valla eelarves: 1. Mitte maksta volikogu liikmetele tasu; 2. Mitte teha kulutusi vallavalitsuse inventarile; 3. Sulgeda Rõngu Päästeteenistus ja lõpetada abipolitseinike toetamine; 4. Kaotada erateede toetus; 5. Lõpetada avaliku interneti võimaldamine; 6. Kaotada eakate juubelitoetused, sünnitoetused, koolitoetused, peretoetused, lõpetada sotsiaalkorterite toetamine; 7. Lõpetada huvihariduse toetamine; 8. Sulgeda vallaleht, vähemalt üks raamatukogu ja seltsimaja; 9. Lõpetada Rõngu kiriku välisvalgustuse maksmine; ning 10. Liita Valguta ja Rõngu kool ning muuta loodud kool põhikooliks. Kokku oleksid sellised kärped andnud rahalist võitu 2 062 428 krooni ehk 131 813 eurot.

Samas saan täna kindlalt öelda, et kõik nimetatud valdkonnad toimivad endiselt ja lisaks oleme suutnud leida vahendeid ka mõningateks investeeringuteks. 2011. aastal ja 2012. aastal investeeriti nn valla vahendeid kokku ca 50 000 eurot erinevatesse projektidesse ning ehitustesse. Kuigi vald ei järginud täpselt kõiki rahandusministeeriumi poolseid ettepanekuid võlakoormuse vähendamiseks, oleme siiski juba 2012. aasta lõpuks jõudnud valla võlakoormuse vähendada 66% tasemeni.

2010. aastal kui valla juhtimises elati paljus teineteise süüdistamiste ja kaebamiste varjus ei olnud kaugel hetk, et meie vald oleks riigipoolt saneeritud. Sellisel juhul oleks eelpool nimetatud kärped  rakendunud täies mahus. Minul on siiralt hea meel, et volikogus leiti üksmeel ja kindel tahe saada ise hakkama oma valitsemisega ja usaldati ning mis peamine - toetati vallavalitsuse otsuseid ja kavasid, kuidas taastada valla finantsvõimekus.

2013. aasta eelarves suurendame mõningate sotsiaalvaldkonna toetuste summasid. Erinevateks investeeringuteks on planeeritud ca 60 000 eurot. Samuti soovime taastada 2009. aastal vähendatud nii vallavalitsuse kui valla hallatavate asutuste töötajate palgad ning jätkame saavutatud, läbimõeldud ja kaalutletud kulutuste tegemist igapäevastele tegevustele.

Lisaks volikogu suurele toetusele tahan veelkord ja just siin tänada kõiki meie vallaametnikke ja töötajaid, kes igaüks oma mõistva suhtumise, arusaamise ja entusiasmiga on toetanud ning edendanud meie valla jätkusuutlikku majandamist. Tänan asutuste juhte, kes tänu läbimõeldud majandamisele on suutnud täita oma ülesanded olemasolevate nappide vahenditega.