Rikas Ridala tõmbas ühinemispidurit
Ridala volikogu otsus sündis kinniste uste taga. Volikogu liikmed põhjendasid istungi kinniseks kuulutamist sooviga asju isekeskis arutada ja suud puhtaks rääkida. Tulemus oli viie vastu- ja kaheksa poolthäälega otsus liitumisega mitte kiirustada.
Oma poolthääle andnud volikogu aseesimees Valli Endre ütles, et nende otsust ei maksa tõlgendada nii, nagu oleks Ridala igasuguse ühinemise vastu.
“Me oleme igati valmis jätkama läbirääkimisi ja me pole kellelegi “ei“ öelnud,” lausus ta. “Meile lubati põhjalikke arutelusid, aga nende asemel oli äkki tohutu kiirustamine, meeletu tohuvabohu. Lisaks Oru vallale olid kõik meil ukse taga kosjas.”
Tullakse hästi toime
Endre lisas, et volikogule andis otsuseks kindlust ka valla senine hea toimetulek ning kodanike hirm Haapsalu linna suurte laenude ees.
Ka on Endre teada inimesed pigem ühinemisele vastu. “Kui riik oleks tahtnud haldusreformi teha, siis oleks tal selleks küllaga võimalust olnud,” arvas ta ega näinud midagi halba selles, kui nad jätavad kiirrongile jooksmata ja jõuavad teisele ešelonile.
Kuna Ridala vald asetseb rõngana ümber Haapsalu linna, jätab praegune otsus Haapsalu liitumistest kõrvale, mis volikogu esimehe Jaanus Karilaiu sõnul on äärmiselt kahetsusväärne.
Haapsalu on siiski otsustanud jätkata vaatlejana ja olla vähemalt sel viisil liitujatega kaasas. “Kuna me näeme vajadust muuta teenuseid paremaks, siis juba parema koostöö ja piirkonna arendamise pärast ei saa me kõrvalseisjaks jääda,” selgitas ta.
Karilaid arvas ka, et kuna paljud omavalitsuste elanikud on liitumisele niivõrd kategooriliselt vastu, siis pole nad ilmselt mõistnud, milline on väikeste omavalitsuste tegelik tulevik ja edasised võimalused.
Samas on praegune halduskorraldus lootusetult ajale jalgu jäänud, ning kuigi peaks olema samm ees, lohiseb hoopis järel ja takistab paikkondade arengut. “Olen hakanud mõtlema, et ehk peaks riik rakendama senisest palju jõulisemaid meetmeid omavalitsuste ühendamiseks,” sõnas Karilaid.
Martna veel mõtleb
Ühinemisläbirääkimistel jätkavad Oru, Nõva, Noarootsi, Taebla, Risti ning vaatlejana Haapsalu. Läbirääkimiste juhtkomisjoni esimees Aldo Tamm ütles, et Martna otsustab edasise reedel volikogu erakorralisel istungil.
“Oru valla ettepanek detsembri alguses vallandas laviini, mis näitab, et tegelikult olid sisemiselt paljud omavalitsused jõudnud äratundmiseni, et senisel moel jätkamine on keeruline,” sõnas Tamm.
Algselt osales läbirääkimistel Nõva ja Noarootsi kutsel ka Vormsi, mille volikogu otsustas läbirääkimistest siiski kõrvale jääda
Vallavanem Urmas Pau ei pidanud seejärel võimalikuks enam oma ametis jätkata.
Pau ütles otsust põhjendades, et siiani on Vormsil läinud küll hästi, kuid pikemas perspektiivis tuleb kindlasti puudu võimekusest tagada teenuste kvaliteet ning areng.
“Kui volikogu on seisukohal, et nii väike omavalitsus on võimeline tagama oma elanikele heal tasemel elukeskkonna ning teenuste arengu, siis minu arvates see nii ei ole,” lausus ta.
Pau sõnul ei saa ta jätkata tööd arusaamisega, et varem või hiljem valla areng seiskub ning ta on juhina käest lasknud võimaluse luua võrdväärse partnerina läbirääkimistes uued võimalused mitte ainult vormsilastele, vaid suurele osale Läänemaa elanikest.
Lõpuks on ei-ütlejaid
OÜ Geomedia juht Rivo Noorkõiv ütles Läänemaa valdade ühinemist käsitlenud Vikerraadio saates “Reporteritund”, et praegusi arvutusi vaadates on see omavalitsustele väga tõsine väljakutse, kui nad tahavad jätkata senisel moel.
Tema sõnul näitab aga praegune kogemus, et isegi kui ühinemisküsimusi on arutatud kümnete tundide kaupa, on alati lõpuks hulk inimesi, kes ütlevad, et nende meelest pole tehtud piisavalt uuringuid ning kõiki argumente ei ole piisavalt kaalutud.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on kunagi paika pandud piirid muutunud kunstlikuks ning inimesed liiguvad laialt üle nende, seega ei peaks plaanid puht piire vaadates toppama jääma.
“Eestis räägitakse, et meie praegu saame hakkama, samas Soomes arutatakse juba, kuidas saada hakkama kahekümne aasta pärast,” märkis Kiisler.
Ühineda soovijate oluline päev on 19. aprill, selleks ajaks peavad olema dokumendid maavalitsuses. Vastasel juhul läheb liitumine järgmisse valimistsüklisse.
Viimasel maaelukomisjoni istungil sai heakskiidu Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica fraktsiooni parandusettepanek seaduseelnõule, mille tulemusel suurendatakse ühinemistoetust.
Seni sai iga uus ühinenud omavalitsusüksus 40 eurot elaniku kohta, nüüd tõuseb see 50 euroni. Miinimum aga 128 000-lt eurolt 150 000ni ja maksimum 256 000lt eurolt 400 000ni ühineva omavalitsuse kohta.
HALDUSREFORM
Suurvald kuivab kokku
Ühinemisläbirääkimistest on loobunud Vormsi ja Ridala vald. Haapsalu osaleb vaatlejana, Martna veel otsustab, kas asub ühine-mise teemal läbi rääkima.
