"Järvamaale on praeguse kahe seal asuva kiirabibrigaadi asemel ette nähtud tulevikus kolm kiirabibrigaadi, mis paigutuvad maakonnas hajusalt. Kiirabibrigaade ei ole mõtet hoida ühes kohas, sest kiirabi kiire kohalejõudmise määrab suuresti väljasõidukoha kaugus abivajajast. Korralduslikult on see kindlasti keerulisem ja ka kulukam, kuid ümberkorralduste peamine eesmärk on teenuse kättesaadavuse parandamine. See, et tulevikus hakkab juurdelisatav kiirabibrigaad paiknema Türil, ei halvenda teenuse kättesaadavust Paides ega mujal Järvamaal. Paides on ka edaspidi kiirabibrigaad. Kolmanda brigaadi asukohaks on praegu plaanitud Mäo piirkond. Kogu maakonnas peaks olema võimalikult hea ja ühtlane kiirabiteenuse kättesaadavus, mitte ainult maakonnakeskuses," selgitas Aru.

Terviseameti poole pöördujate arvates on kiirabireform väljakuulutatud kiirustades, mis tõttu halveneb iseäranis Järvamaa inimeste tervishoiukorraldus, abi kättesaadavus ja paikkonna elukvaliteet.

"Järvamaa Ambla valda teenindab juba praegu Tapal asuv kiirabibrigaad, sest sealt jõuab abi piirkonda kiiremini kohale kui Paidest. Reformiga tuleb Tapale juurde täiendav brigaad, mis peaks Ambla valla teenindamist veelgi parandama," pareeris Aru. Viimased kümmekond aastat teenindab Koigi ja Imavere valda lisaks Järvamaa haigla brigaadidele ka Põltsamaal asuv kiirabibrigaad. "Me ei näe ühtegi ratsionaalset argumenti, millega keelata Tapa või Põltsamaa brigaadide saatmist Järvamaale ka edaspidi, kui on selge, et need brigaadid jõuavad maakonna äärealadel elavate inimeste juurde kiiremini," sõnas Aru, et mida rohkem on teeninduspiirkondi, seda rohkem tekib tõkkeid abivajajani. "Just neist tõketest vabanemiseks on suund 54-lt teeninduspiirkonnalt vähemale hädavajalik ja põhjendatud."

Järvmaalased on mures, et terviseameti reformikava jõustumisel sõidutatakse Järvamaa inimesed erakorraliste tervisehädade korral .enam mitte Järvamaa haiglasse Paides, vaid suure tõenäosusega Virumaale, Tartusse, Tallinnasse või Viljandisse.

"Terviseameti jaoks ei ole jäänud saladuseks väikehaiglajuhtide ja nende haiglate kiirabibrigaadi liikmete avalikud väljaütlemised, et praeguse töökorralduse juures eelistavad nad patsiendi viimist just oma haiglasse," möönis Aru, et ameti jaoks on selline lähenemine  tõsiselt murettekitav ning amet on seetõttu planeerinud läbi viia eraldi uurimise. "Samal ajal on sarnase käitumisega hirmu külvamine elanike hulgas mõnede omavalitsusjuhtide poolt täiesti vastutustundetu," leidis Aru, et
mitte miski tänases kiirabikorralduses ei tõenda ega viita sellele, et praegused suuremad teenuseosutajad üritaksid maakondadest patsiente põhjendamatult keskustesse toimetada. "Haigla valik peab toimuma praegu ja ka edaspidi ainult abivajaja seisundist ja haigla võimekusest lähtuvalt, jättes kõrvale igasuguse ärilise kaalutluse."