Suusatunnid - jah või ei?
Loksa kandi inimeste suusatamisharjumused ja traditsioonid ulatuvad aastate taha - põhjuseks head tingimused Kolgakülas ja mereäärsetel liivikutel, ala tundvad treenerid ja juhendajad. Et suusarajad kulgevad käeulatuses, on Loksa koolis III veerandil alati õpilaste suusatamisoskust lihvitud. Suusatamine on aastaid kuulunud meie kooli õppekavva, enamus peresid on seda mõistnud ja endale vajaliku varustuse muretsenud. Suuremate laste kasvades antakse väikeseks jäänud suusad-saapad noorematele õdedele-vendadele. Üksteist abistavad samuti sõbrad-tuttavad. Sobilikke lahendusi püütakse leida ja tunniks vajalikke vahendeid saab ka koolist rentida. Suusatundide korraldamine pole kerge olnud - õpilaste suhtumine ja tahe erinevad kooliastmeti ja klassiti. Paljud tulevad tundi vaid kohusetundest, mõned oskavad nautida värsket õhku ja päikeselisi hetki lumel, vähesed tunnevad rõõmu suusatamisest. Samas tunnistavad kehalise kasvatuse õpetajad, et harjutamine teeb meistriks ja veerandi lõpuks on paljude suusatamisoskus tundmatuseni paranenud. Kui tulevad oskused ja eduelamused, muutub ka õpilaste suhtumine. Ometi on mõnedel nädalapäevadel arstikabineti külastatavus tihenenud ning kooli raamatukogu täitunud õpilastest, kes suusatamise asemel sooritavad kehalise kasvatuse tunni ajal teisi õpiülesandeid.
Meistriks ei sünnita. Suusatamise algtõdesid ja oskusi püüavad õpilastele selgeks teha Merike Moks, Ulvi Moks, Pille Plakk ja Aarne Idavain (paljukordne vabariiklike kehalise kasvatuse õpetajate suusavõistluste võitja). Tänutundes mõtlen tagasi ka tüdrukute endisele nõudlikule õpetajale Ksenja Rebasele.
Praeguste lapsevanemate kooliaastatel rivistus tollase Harju rajooni suusavõistlustel stardijoonele sadu õpilasi, tänasel päeval on osalejate hulk kordades väiksem. Miks see nii on? Põhjusi leiab mitmeid - vahepealsed lumevaesed talved, suusavarustuse kallis hind, noorte huvide ja hobivõimaluste lai skaala, kodu vähene spordivaimustus ja loomulikult laste suurimad sõbrad arvuti, iPad või palju muudki. Raskustest ja takistustest hoolimata on kooli ülesanne lisaks teadmiste jagamisele arendada õpilasi ka füüsiliselt ning suunata neid tervislikult mõtlema ja käituma. Parim võimalus selleks on kehalise kasvatuse tunnid, kus need õpilased, kes igapäevaselt spordiga ei tegele, saaksid pisutki end liigutada. Kindlasti on lapsevanematel oluline mõista kehalise aktiivsuse osakaalu lapse üldises arengus.
Meeldiv on tõdeda, et Loksa koolis jätkub suusahuvilisi õpilasi, kes lisaks koolitundidele treenivad argiõhtutel ja ka nädalavahetustel Kolgaküla radadel. Oma võimete testimiseks on igal nädalavahetusel mitmeid võistlusi. Üle-eestiliseks suurimaks võistluseks noortele suusatajatele on ETV-Swedbanki suusasari, kus igal etapil osaleb üle poole tuhande osavõtja. 26. jaanuaril võisteldi Tallinna lauluväljakul sprindidistantsidel. Loksa kooli 7. klassi õpilane Epp Paalberg saavutas N15 vanuseklassis 4. koha. Järgmisel päeval kihutas ta Eesti noorte meistrivõistlustel suusaorienteerumises 5. kohale. 2. veebruaril nõudis suusasarja järjekordne etapp Otepääl erilist osavust, kus lisaks distantsi kiirele läbimisele tuli sooritada ka palju trikke (mogul, 360-kraadine pööre, slaalom mäkketõusul jne). Epp tuhises üle finišijoone 5. ajaga, aga medal ulatati seekord isast treenerile. Epp oli samal ajal juba võistlemas Savernas, kus mõõtu võeti Eesti meistrivõistlustel suusaorienteerumise sprinditeates. Koos Tapa neiu Kaisa Roobaga võideti hõbemedalid N16 vanuseklassis.
Veebruari teisel nädalavahetusel ootab Kõrvemaa suusakeskus taas Harjumaa suusahuvilisi võistlema. Reedel jagatakse medaleid koolide teatevõistkondadele, laupäeval individuaaldistantsidel. Aasta tagasi toodi Harju meistrivõistlustelt Loksale üks teatesõidukuld, kaks individuaalset kulda ja üks individuaalne hõbe. Kuidas läheb sel aastal, selgub peagi.
Loksa kool on oma jah-sõna suusatundidele öelnud.
