Miks pole kaardimaksete võimalus jõudnud maakonnaliinide bussidesse?
Pole erakordne juhus, kui bussis sõidupiletit soetades (jutt on maakonnaliinide bussidest Tartumaal) tekib konfliktne situatsioon, kus kliendil pole näiteks 5- või 10-eurosest kupüürist täpsemat rahatähte (näiteks sõidupilet Elvast Tartusse maksab 1.60) ja bussijuhil pole raha kliendile tagasi maksta. Algab verbaalne jagelemine, mis võib kesta tükk aega häirides nii teise linna jõuda soovivaid inimesi kui ka bussijuhti.
Isiklikult olen võimalike konfliktide ennetamiseks hakanud paremini jälgima, et bussipileti soetamiseks oleks vähemalt 2-eurone münt, kui pole võimalik täpset raha anda. Eelmisel nädalal aga juhtus lugu, mida võiks tituleerida ka "absurditeatriks" - ka 2-eurose mündi andmisel soovis bussijuht täpsemat raha. Seda küsiti mitte üks kord, vaid kolm, kuni lõpuks bussijuht habemesse pobisemise saatel ikkagi 40 senti tagasi andis. Võib tunduda üsna tühi kraaklemine, kuid see on igapäevane nähtus - alati mitte mul isiklikult, vaid teiste reisijatega samamoodi. Pole teinud statistikat, kas tegemist on teatud konkreetsete bussijuhtidega, kellega sellised probleemid tekivad või on see lihtsalt vahetusraha puudusest tulenev üldine nähtus. Seda enam, et inimesed on käinud ka bussipeatusest 100 meetri kaugusel tanklas 5-eurost lahti vahetamas, et bussijuhile n-ö "heameelt teha". Keegi ei soovi hommikul vara oma päeva alustada võrdlemisi lihtsalt lahendatava probleemi üle valjuhäälselt vaieldes.
Teine võimalus on Tarbus-i maakonnaliinide bussidel maksta selleks spetsiaalselt ettenähtud kliendikaardiga. Toimub see nii, et klient maksab kindla summa bussis kaardile ning kuni raha jätkub, saab ta ka sõita. Raha kandmine kaardile toimub 10, 20, 30 või 40 euro kaupa. Olen ise seda teenust varem kasutanud, kuid loobusin, sest euro kasutuselevõtuga ja tulenevalt oma rahalisest seisust ei olnud võimalik või ei tahtnud korraga 10 eurot või rohkem n-ö firmale kasutamiseks korraga anda. Soovisin maksta ühe sõidupileti eest korraga.
Kui rääkida sooduskaardi kasutamise eelistest, siis on ka konkreetne süsteem üsna "lahja", mis puutub selle kasutamise tulemusel säästetud summadesse. Ühe "tasuta" sõidukorra teenib välja umbes-täpselt kümne pileti soetamisel. Seega - kui sõidad viis päeva nädalas, hommikul ja õhtul - saad järgmisel nädalal ühe otsa tasuta reisida. Arvestades jäika raha kaardile kandmise süsteemi ja minimaalseid soodustusi, ei tundu see ettevõtmine ennast ära tasuvat.
Seepärast tekibki küsimus, miks pole tavaline kaardimakse jõudnud maakonnaliinide bussidesse? Laheneks ju seeläbi täpse raha üle kraaklemise probleem. Nt Edelaraudtee rongides on võimalus tasuda sularahas, eraldi soodussüsteemi alusel või ka tavalise kaardimaksega ning selliseid vaidluseid raha täpsuse üle praktiliselt ei tekigi.
