Põllumeeste arvates ei arvesta uus jahiseadus väiksemate maaomanikega
"Meie organisatsiooni liikmeid, kes kasutavad 70% Eesti põllu- ja rohumaadest, rahuldaks regulatsioon, kus ei oleks käsitlus mitte ainult omandi suuruse põhiselt , vaid ka isikupõhiselt – jahipiirkond saaks moodustatud, kui on täidetud kaks tingimust: rohkem kui 50% kinnistu omanikest ja rohkem kui 50% maast", nentis Jaan Sõrra ning lisas, et seaduseelnõu järgi saavad jahipiirkonna moodustada näiteks kaks suuremat maaomanikku.
Põllumehed on mures ka ulukikahjustuste pärast. Uus jahiseadus peab looma reaalselt toimiva mehhanismi nende kahjustuste kompenseerimiseks.
--------
Avalik kiri Riigikogu keskkonnakomisjonile
EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Ettepanekud jahiseadusesse
Toetame menetletavas jahiseaduses jahindusideoloogia muutmist omanikukeskseks, kuid eelnõu kohaselt pole võimalik kõigil maaomanikel otsustusprotsessis osaleda. Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmed kasutavad 70% Eesti põllu- ja rohumaast, seetõttu on meie liikmed eluliselt huvitatud seadusest, mis arvestaks ka nende huve.
Rait Maruste on juhtinud tähelepanu, et eelnõus sätestatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamine 2/3 jahipiirkonna pindala omanike poolt viib Eesti õigusesse varandustsensuse kriteeriumi, mis ei ole õigustatud ega vajalik.
Ka uue jahipiirkonna kasutaja leidmisel on aluseks maaomandi suurus, mis ei ole proportsionaalne ega kooskõlas maaomanike võrdse kohtlemisega. Kui seda normi kasutada, siis tuleks kohelda nii suur- kui väikemaaomanikke võrdselt.
Teeme ettepaneku käsitleda normi ka isikute, mitte ainult nende omandi suuruse põhiselt – maaomanikke rahuldaks, kui on täidetud mõlemad kriteeriumid: rohkem kui 50% kinnistu omanikest ja rohkem kui 50% maast. Seadus peaks soosima kõigi maaomanike kaasamist, praegusel juhul võivad aga jahipiirkonna moodustada paar suuremat maaomanikku.
Kindlasti tuleb tervitada põhimõtet, et jahinduses teevad tihedat koostööd jahimees, maaomanik ja riik ning nende huvid on esindatud maakondlike jahindusnõukogude kaudu.
Põllumehed on mures ka ulukikahjustuste pärast. Uus jahiseadus peab looma reaalselt toimiva mehhanismi nende kahjustuste kompenseerimiseks. Eesti territooriumist on kaitse all suur osa – 18%. Uluk õpib kiiresti kaitsealal puhkama ja põllukultuuridel ning majandusmetsades söömas käima. Lisapingete maandamiseks maakogukonnas peaks kaaluma mõistliku alternatiivina uluksõraliste tekitatud kahjude hüvitamise reservi loomist, kuhu panustavad nii jahimehed kui ka riik.
