Tänavune vallaeelarve on mullusest toekam
Volikogu poolt jaanuari lõpus kinnitatud Luunja valla 2013.a. eelarve kogumahuks on ligi 3,38 miljonit eurot, see summa ületab mullust 700 tuh euro võrra.
Kogumahus sisalduvad nii tegevuskulud kui investeeringud, samuti laenu- ja rendimaksed.
Põhitegevuse tulud suurenevad mullusega võrreldes 8% võrra (215 tuh eurot). Üksikisiku
tulumaksu kasvuks on kavandatud 11% (163 tuh eurot), kasvuprognoosi aluseks on mullu suurenenud valla rahvastik ning tänavune prognoositav palkade kasv. Riigi toetus õpetajate palkadeks jm hariduskuludeks kasvab 6% (19 tuh euro) võrra.
Pisut väheneb riigieelarvest eraldatav tasandusfond - 2% võrra. See on seotud eelmise aasta tulumaksu laekumisega - tasandusfond ongi mõeldud omavalitsuste tulude erinevuste ja kõikumiste tasandamiseks. Samuti väheneb maamaksu laekumine, põhjuseks kodualuse maa vabastamine maksust.
Põhitegevuse kulude mahuks on kokku 2,99 mln eurot, mis on 17% (440 tuh euro) võrra suurem kui 2012.a. Mullusest tuli uude aastasse kaasa raha jääk (üle 170 tuh euro), mis on samuti täienduseks tänavusele eelarvele.
Suurima osakaaluga vallaeelarves on jätkuvalt hariduskulud - kokku 1,68 mln eurot, mis moodustab 49,8% eelarve mahust. Järgnevad majandus (318 tuh eurot, 9% mahust) ning vabaaeg ja kultuur (308 tuh eurot, 9%), investeeringud (303 tuh, 9%).
Kõige enam kasvavad tänavu kulud haridusele (17%, 198 tuh euro võrra). See on seotud eelkõige palgatõusuga - viimane on ootamas nii koolide kui lasteaedade õpetajaid. Pisemat tõusu saame võimaldada ka teistele töötajatele.
Kulud sotsiaalsele kaitsele tõusevad 44% (90 tuh euro võrra), elamumajandusele 19%, (15 tuh euro võrra). Sotsiaalkulude suure kasvu taga on paljuski lõppenud aastast ületulnud sihtotstarbelised riigi vahendid.
Paljude elanike jaoks on oluline teede remont ja korrashoid, mille kulud kasvavad 29% (53 tuh euro) võrra. Teede ja tänavate remonti on tänavu kavas teha 100 tuh euro ulatuses (mullu 80 tuh), suvist ja talvist hooldust on kavas kokku teha 130 tuh eest (mullu 98 tuh).
Investeeringute real on terve rida erinevaid tegevusi ja objekte kogumahus 303 tuh eurot, millele aasta kestel lisanduvad eurorahad (75 tuh). Suurimateks investeeringuobjektideks on Luunja jõesadama väljaehitamise I etapp (150 tuh eurot), Luunja Keskkooli vana korpuse I korruse remont (42 tuh eurot) ning staadioni jooksurada (38 tuh), Luunja mõisapargi rekonstrueerimise I etapp (omafinantseering 25 tuh, millele lisandub KIK toetus 75 tuh), teede kõvakatte ehitamine ning mõned pisemad investeeringud.
Laenukohustuste jaoks (Lohkva lasteaia ehituseks võetud laenu tagastamine) kulub 73 tuh eurot. Investeeringute jaoks on kavas võtta laenu 150 tuh eurot, ülejäänud osas rahastatakse investeeringuid oma vahenditest (153 tuh eurot) ning eurorahadest (75 tuh).
Positiivne on see, et on kujunenud teatud stabiilsus tulude laekumise osas, see võimaldab teha kindlamaid prognoose. Olukord majanduses on aga jätkuvalt keeruline ja tulevik ebaselge. Euroopale prognoositakse alanud aastaks valdavalt paigalseisu, see avaldab mõju ka Eestile.
Suhteliselt kiire hinnatõus neelab osa kasvust.
Vaatamata suhteliselt ebasoodsale taustale suudab Luunja vald jätkuvalt majanduslikult toime tulla ning ka pisut investeerida.
