Velliste: tänapäeva Eesti on muutunud liiga pragmaatiliseks

Poliitiku ja muinsuskaitsja Trivimi Velliste hinnangul oli Eesti esimese iseseisvusperioodi ajal aateid ühiskonnas rohkem ning tänapäeva Eesti on muutunud liiga pragmaatiliseks.

Trivimi Velliste rääkis ETV saates "Vabariigi kodanikud", et tema hinnangul on üks põhjus, miks inimesed, rääkides Eesti ajast, ei mõtle tänapäeva vaid aega enne Teist maailmasõda, on see, et toona oli ühiskonnas keskmiselt aateid rohkem, vahendab ERR Uudised.

"Tänapäeva Eesti on muutunud liiga pragmaatiliseks ja õhtumaale omaselt ka liiga naudingukeskseks. Naudingust ei ole kunagi rahvas ära öelnud, aga sellisel määral ei olnud seda 1930. aastatel, ka 1920. aastatel," märkis ta.

Velliste lisas, et 1930. aastate teisel poole räägiti väga palju rahvustervikust. "Seda on tagantjärele püütud naeruvääristada. Ka need vanemad inimesed, kellega olen rääkinud, kes elasid sellel ajal, tajuvad tagantjärele seda rahvusterviku juttu väga normaalsena. See tähendab, et rahvas ei pea kogu aeg omavahel kiskuma, et erinevad rahvakihid ja rühmad ja rühmitused on karvupdi koos. Seda kisklemist oli muidugi ka 1920. aastatel, aga ma tahan ütleda, et kui hakati rääkima rahvustervikust, siis see pole asi, mille üle hakata ironiseerima," selgitas Velliste.