Talvine tantsupidu Viljandis

Ühel veebruarikuu laupäevahommikul võttis Torma naisrühma seltskond juba neljandat korda suuna Mulgimaa pealinna poole. Miks me sinna ikka ja jälle kipume? Kindlasti ka sellepärast, et tänavune Viljandi talvine tantsupidu väidetavalt viimaseks jääb, aga enamasti ikka toreda ürituse enese pärast.

Viljandis võttis tantsuhuvilisi vastu ilus ja moodne Pärimusmuusika Ait. Pidu alustasid õpitoad küllatulnud rahvaste tantsude õppimisega. Seekordseteks külalisteks olid tantsurühmad Lätist ja Austriast. Meeleolu lõi rahvatantsukontsert võõrustajatelt, mille järel suundus rongkäik lossimägedest kesklinna. Tänavune rongkäik kujunes kindlasti üheks pikimaks, kuna see tantsupidu paistis silma osavõtjate rohkuse poolest. Linna keskplatsil läks lahti suur ühistantsude trall.

Kui eelmisel aastal toimus tantsupidu krõbekülmal talvepäeval, siis sellel aastal otsustas Lumeeit hakata patju kloppima just sellel hetkel, kui tantsuks läks. Kepslemine tihedas lumesajus oli eriti lõbus ja meeldejääv.

Mainimata ei saa jätta ka maailma parimat mulgi putru, mida traditsiooniliselt pakuti.

Igal tantsijal oli võimalus ka oma kudumisoskust proovida salli peal, mida igal aastal jupike juurde kootakse ja millest juba suur sallipall on kokku saanud. Peo lõpetas simmaniõhtu ansambli Tuulelõõtsutajad eestvedamisel, kus kõigil osavõtjail on võimalus enne koduteele asumist särgid higiseks tantsida. Kõige jõukam piduline läks aga koju oksjonilt ostetud rahvatantsujuhi Märt Agu kampsuniga.

Väsinud osalejaid saatis koduteele romantilistes tuledes talvine lossimägi. Aitäh sulle, Viljandi, toredate mälestuste eest!