Kiirabihanget vaaginud konkurentsiamet viitab karistusseadustikule
Konkurentsiameti hinnangul pole kiirabikonkursi korraldajad seadusega otseselt vastuollu läinud,
kuid sellest hoolimata viitab amet karistusseadustikule.
15. jaanuaril pöördusid Järva maavanem Tiina Oraste ja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev konkurentsiametisse, paludes uurida, kas aasta lõpul välja kuulutatud kiirabikonkurss ei lõhna korruptsiooni järele. Eelmisel reedel saabus vastus.
Lobitöö pole keelatud
“Konkurentsiametil hinnangul on Eesti Kiirabiliidu (EKL) hindamistabeli näol tegemist ühe huvigrupi lobitööga terviseametis. Huvigruppide lobitöö ei ole üldjuhul vastuolus konkurentsiseadusega, kui sellega ei kaasne ettevõtjate omavahelist konkurentsi kahjustavat koostööd,” märgib konkurentsi-
amet. “Teisisõnu − huvigruppidel on küll teatud juhtudel õigus teha ettepanekuid konkursi tingimuste kujundamisel, kuid nad ei tohi konkursile esitatavaid pakkumisi varem omavahel arutada ega kooskõlastada.”
Konkurentsiamet tsiteerib pikalt Maalehe poolt avalikustatud kiirabiliidu juhtfiguuride omavahelist kirjavahetust. “Aga nihutaks seda hanke teravikku,” tsiteerib konkurentsi-
amet Tallinna Kiirabi juhi ja kiirabiliidu aseesimehe Raul Adlase elektronkirja oma kolleegidele.
Konkurentsiamet leiab, et “EKLi kiri sisaldab suurel hulgal ettepanekuid, mis koosmõjus pidid andma suurematele kiirabiteenuse osutajatele märkimisväärse eelise. Isegi kui lugeda mõnda seda punkti üksikult hinnates põhjendatuks, võib olla probleemiks selliste punktide suur hulk.”.
Samas tunnistab konkurentsiamet, et terviseamet ei ole kiirabiliidu hindamistabelit puhtal kujul kasutanud. Tähelepanuväärne on konkurentsiameti kirja viimane lõik:
“Konkurentsiamet peab vajalikuks rõhutada, et karistusseadustiku paragrahv 400 järgi on karistatav ettevõtjatevaheline konkurentsi kahjustav koostöö, mis puudutab konkurssidel osalemise tingimuste kooskõlastamist või kokkuleppimist ja tehtavate pakkumiste kooskõlastamist, sealhulgas ei ole lubatud vahetada teavet hinnatingimuste ja tegevuspiirkondade kohta.”
Konkurentsiamet viitab ka rahandusministeeriumi kirjale 1. veebruarist, selles öeldakse selgelt, et nende hinnangul on tegu rahvusvahelise riigihankega. Praegusel juhul püütakse 28 miljonit eurot ilma selleta omavahel ära jagada.
“Kui nemad näevad, et see on riigihange, siis järelikult peab rahandusministeerium ise reageerima,” tunnistab Järva maavanem Tiina Oraste, kes koos Jõgeva maavanemaga konkurentsiametisse pöördus. “See oleks nende kohus − kõik see toimub ju nende haldusalas.”
Piiri peal käimine
Konkurentsiametilt vastuse saanud maavanem tõdeb ka, et ilmselt on piiri peal käidud, kuid probleem ei ole niivõrd suur, et konkurss oleks seadusega vastuolus.
Maavanema sõnul ei olnud tema ja Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi töö asjatu. “See oli osapooli korralekutsuv. Kõiki osapooli, keda protsess puudutab, tuleb informeerida, nendega koostööd teha − siis jäävad ära ka arusaamatused,” tuletab Oraste meelde vana tõde.
Kuigi Järva- ja Mulgimaale tuli tervelt neli pakkumist, on Oraste jätkuvalt murelik.
“Kiirabireform on esimene samm haiglavõrgu korrastamisel. Mängus on meie haigla saatus, ja kiirabireform kindlasti nõrgendab haiglate tegevust.”
Maavanema sõnul peaks Järvamaa haigla üldhaiglana jätkama − nii Tallinnasse kui Tartusse tuleb sõita sada kilomeetrit, mis pole raskes olukorras sugugi vähe.
