Alustuseks kutsusime kokku külakogukondade eestvedajad, et koos arutada selle üle, kuidas ikkagi olla uuele elanikule külalislahke kogukond. Eesmärgiks oli võtta kvaliteetaeg mõtestamaks oma kogukonna tugevused. Piret Jeedase eestvedamisel viidi läbi kolm interaktiivset koolitust - Taageperas, Navil ja Tartus.

Kokku osales koolitustel üle 60 inimese, esindatud oli 44 kogukonda 28 vallast. Kuna koolitustel oli põhirõhk kohale tulnud inimeste kaasamisel, siis olid kõik koolitused siiski omamoodi erinevad. Näiteks õnnestus Navi koolitusel osalejatel kuulda jõupingutustest, mida kolm valda (Misso, Meremäe ja Rõuge) on juba ette võtnud inimeste maale kutsumisel.

Projekti meeskonna liikmena oli nende lugude kuulamine innustav ja julgustav, aga oma kogukonna käekäigu eest muret tundva inimesena tundsin, mis seal salata, ka pisut kadedust.

Koolitustel tuli välja ka palju sarnaseid probleeme ja ettepanekuid. Kui peale lähteülesande saamist ei osatud algul paberile suurt midagi kirja panna, siis paarikümne minuti pärast olid kogukonna visiitkaardid otsast otsani pakutavaid võimalusi täis. Projekti meeskond teeb koolitustel saadud mõtetest ka kokkuvõtte.

8. veebruaril toimus Tartus kohalikele omavalitsustele suunatud seminar, kus jagati kogemusi elanike maale kutsumisel ning otsiti uusi häid lahendusi nende toetamiseks. Oma kogemusi jagasid Misso, Meremäe, Rõuge, Halliste, Sangaste ja Mooste vallavanemad. Väga huvitav oli kuulata 6 täiesti erinevat, aga samas juba edu toonud lähenemist. Mooste vallavanem Ülo Needo rääkis, kuidas nende valla arengule andis tõuke otsus teha korda Mooste mõis. Mõisa korrastamine tekitas „lumepalliefekti", mis meelitas noori, kes rajasid endile lähedale kodud, hakkasid arendama ettevõtlust ning lõid seega uusi töökohti. Oma ettevõtlikkusega murti maal elamise müüte ka sõprade seas. Viimaste aastate trend Moostes on laste arvu suurenemine.

Vallavanema ettekandest jäi kõlama mõte - kui vald saaks nii palju investeerida, et oleks näha, et elu hakkab minema, siis inimesed tulevad ise. Rõuge vallavanem Tiit Toots rääkis, et nende trump on olnud hästi toimiv noorsootöö. Kuna on hea kogemus vallas toimiva noorsootöö näol, siis tulevad noored peale õppimist valda tagasi. Sarnaselt Moostele on Rõuge vallas magnetina töötanud Sänna kultuurimõis, mis on toonud valda vähemalt 10 uut elanikku, kes omakorda algatavad uusi projekte. Samuti pidas Rõuge vallavanem oluliseks MTÜde toetamist. Kui kogukonna liidritel läheb motivatsioon alla, siis on vallavalitsuse ülesanne neid turgutada ja toetada. Misso, Meremäe ja Sangaste vallad on välja töötanud terve plaani, kuidas inimesi maale tagasi meelitada ja reklaami tulemusel on ka edusammud näha.

Halliste vallavanem Andres Rõigas ei rääkinud niivõrd valla ametlikust poliitikast, kuivõrd enda isiklikust huvist ja hobist viia kokku tühja talu omanik ja maaelust huvitatud inimene. Minu isiklik järeldus sellelt ürituselt on, et vald on tihti vallavanema nägu.

Tegelikult on see loogiline, sest kõige paremini edenevad ja kõige reaalsemaid tulemusi toovad need asjad, mida tehakse südamega. Hea meel on selle üle, et seminaril tehti konkreetseid ettepanekuid projekti meeskonnale ka edaspidiste ühiste sammude astumiseks. Kokku osales seminaril 25 valla esindaja, neist valdav enamus vallavanemad. Kõigi nelja ürituse põhisõnumina tooksin välja tõdemuse, et igas kogukonnas on midagi hästi, vahel on lihtsalt raske seda ise märgata.

Samuti rõhutati korduvalt, kui oluline on kogukonna kaasamine. Neid kahte asja kokku pannes kutsuksingi oma kogukonna - Antsla valla - inimesi rääkima julgelt enda mõtetest ja tähelepanekutest oma küla eestvedajatega. „Maale elama" projekti meeskond pakub omalt tuge veel kahe koolituse näol, mis aitab kogukonnal ennast turundada aprillikuus Tallinnas toimuval messil, kus kohtuvad projekti kaks peamist sihtrühma. Õnneks on meie kogukondadel vallavolikogu esimehe sõnul olemas ka valla tugi messil osalemiseks.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.