Politsei- ja piirivalveameti analüüsibüroo juht Marilis Sepp ütles ERRi raadiouudistele, et kõige rohkem jäetaksegi teatamata vargustest, sest inimeste arvates ei kaalu kahju suurus sageli üles sekeldusi, mis politseisse teatamisega kaasnevad.

"Seda ei saa nii üks ühele võtta, et tõesti suisa 60 protsendist ei teatata, aga see protsent on ilmselt üsna kõrge, seda me täiesti tunnistame. Tegelikult see olukord pole objektiivselt nii halb, et ei peaks uskuma politseisse. Näiteks korterivarguste puhul on lahendamise või prokuratuuri saatmise protsent üle 60, madalam tõesti sõidukist varguste puhul, jääb 20-30 protsendi vahele," rääkis Sepp.

MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuhi Marek Väljari sõnul võib mõnikord varguseavaldus esitamata jääda ka hirmu tõttu kättemaksu ees.