Heikki Kadaja: vinguviiul ja ämbrikolin ehk südamelt ära
Et kõik ausalt ära rääkida nii, nagu oli, pean alustama sellest, mis toimus Puka vallavolikogu 2012. aasta viimasel istungil.
Istung oli pidulik mitte jõulu- või aastalõpumeeleolust tingituna, vaid sellepärast, et volikogu sai taas arutada meie toimekate opositsionääride esitatud eelnõud, mis oli nende poolt arvult kolmas.
Käimas on volikogu selle koosseisu neljas tööaasta, paraku päris ühte eelnõud aasta kohta ei tule, aga mis parata.
Peab tunnistama, et kahjuks ongi need eelnõud olnud pisut üksluised. Kolmest eelnõust kaks on umbusaldusavaldused volikogu esimehele, üks ettepanek volikogu komisjonide liitmiseks. Põhimõte selles, et komisjonid ikka paremini töötaksid.
Jääb ainult arusaamatuks, miks siis üldse mingit komisjoni on vaja, kui kõik volikogu liikmed on ühes komisjonis. Volikogu pädevuses on ju tegeleda kõikide volikogu küsimustega. Küsimuseks jääb ka see, kuidas selline ettepanek komisjoni tööd parandada võiks. Minu arvates on töötegemine sõltunud rohkem tahtmisest ja just sellest ongi hetkel suur puudus.
Seekordne arutlusele esitatud eelnõu oli taas umbusaldusavaldus volikogu esimehele, millele olid alla kirjutanud Andrus Looskari, Kalev Kiisler, Irja Sõnum, Avo Sarnit ja Maiu Püüa. Raske on mõista, miks on vaja algatada umbusaldusavaldusi, kui on teada, et toetushääli selle vastuvõtmiseks ei piisa. Ilmselt väljendub sellises käitumises soov iga hinnaga endale tähelepanu tõmmata. Ausam viis vallakodanike ees oleks silma paista volikoguliikme tööga ja inimeste murede lahendamisega.
Aga võib-olla on asi mõne volikogu liikme jaoks hoopis mänguilus või peitub saatan siiski kuskil detailides?
Tuleb tunnistada, et taas oli esitatud eelnõu, mis kubises vasturääkivustest, ebaseaduslikest nõuetest ja kaksikmoraalist. Volikogu esimehele umbusaldust avaldades ei vaevunud allakirjutanud eriti aega raiskama ega mõtlema ja seadusi uurima.
Juba esimeses lauses süüdistatakse volikogu esimeest nii vastutustundetus ja äärmiselt lohakas tegevuses, samas ka tegevusetuses ning õigusaktide menetlemises ja oma volituste ületamises.
Antakse teada, et volikogu esimees peab lähtuma töös Eesti Vabariigi seadustest, valla põhimäärusest ja reglemendist, kuid leitakse, et kahjuks seda ta ei tee. Sellele järgneb rida väljavõtteid volikogu reglemendist, mida on kummaliselt käsitletud. Ja lisanduvad etteheiteid. Milliseid seadusi ja valla põhimääruse punkte esimees ei täida, paraku ei põhjendata.
Arvan, et kui asutakse kedagi süüdistama, peab iga süüdistus olema selgelt põhjendatud. Ei saa võtta tõsiselt etteheiteid, mis on koostatud lahmides. Kas meist kellelegi meeldiks, kui näiteks politsei peataks auto ja teeks trahvi,vaevumata põhjendama, millist seadust ma rikkusin?
Võibolla on Andrus Looskaril, Kalev Kiisleril ja Irja Sõnumil valla põhimäärusest põhjendusi ja vastuolusid keeruline leida, sest 21. juuni 2011. aasta nr 11 volikogu otsusega moodustati kaasajastamist vajava valla põhimääruse muutmise ettevalmistamise komisjon, mille liikmeteks on kõik eelmainitud volikogu liikmed. Komisjoni tööd valiti juhtima Andrus Looskari ning juba esimeseks jaanuariks 2012 pidid muudatused olema volikogule esitatud. Võimekas seltskond ei ole aga tänaseni suutnud esitada ühtegi muudatusettepanekut. Kas poolteist aastat hoovõtmiseks on ikka piisav aeg, jäägu juba teiste otsustada.
Tagasi umbusaldusavalduses toodud süüdistuste juurde tulles peab tõdema, et volikogu probleemide ühe põhjusena nähakse üliagarat vallasekretäri, kes oma usinuses kõik volikogu esimehe tööd ära tahab teha.
Näiteks kutsub reglemendist lähtuvalt volikogu kokku esimees, aga süüdistajad leiavad, et seda teeb vallasekretär. Samamoodi koostab päevakorra ja valmistab küsimused ette seesama agar vallasekretär. Ilmselt on selline kahtlus volikogu viiel liikmel tekkinud sellest, et volikogu sekretärina siiani tegutsenud ja oma tööarvutist volikogule kirju saatnud vallasekretär on muutunud umbusaldajate arvates automaatselt kõigi kirjade autoriks. Selliselt lähenedes on Puka postipoiss väga viljakas kirjutaja, jääb ainult imestada kuidas ta seda kõike jõuab!
Naljakana tundub volikogu reglemendile viidatud etteheide, et hääletamisele pandud küsimus peab sisaldama ühte ettepanekut, millele saab vastata ei või jah. Probleemsena nähakse neljapunktilist eelnõud, millega otsustati Puka veeettevõtte moodustamine. Oponentide arvates ei oleks tohtinud hääletada eelnõud tervikuna, vaid iga punkti eraldi.
Tegelikult esitatakse eelnõu autori poolt terviktekst, mis võib koosneda erinevatest punktidest. Volikogu liige ütleb hääletades, kas jah, ma toetan eelnõu kehtestamist või ei, ma olen vastu. Näiteks asutuste arengukava arutades ei oleks mingit mõtet kõiki arengukava punke hakata läbi hääletama ükshaaval ja sõnastama selliselt, et neile saaks vastata ei või ja.
Kuidas mõista aga umbusaldusavaldajate süüdistust, et isikuvalimised ei olnud salajased, kui samal istungil isikuvalimisi ei toimunudki? Tegelikult andis Andrus Looskari ise oponentide tegevusele õiglase hinnangu, kui ta peale umbusaldusavalduse üleandmist hiljem tunnistas ämbrisse astumist. Krooniks kogu arutelule saab pidada aga volinike vastuseid inimeste murede lahendamisel tehtud töö kohta. Mõned volikogu esimehe süüdistajatest rääkisid küsitust mööda või vastasid küsimusele küsimusega.
Üks volinik teatas, et tema saab rahulduse oma blogis. Küsimuseks jääb, milliseid vallaelanike muresid ta lahendab isiklikus blogis rahuldust otsides ja kas ta selleks volikogusse kandideeriski? Üks oponentidest, kes on samas volikogu komisjoni esimees, leidis pärast enam kui pooleteise aastast komisjoni töö juhtimist, et nad ei saanud tööga hakkama ning nüüd peaks palli vallavalitsusele tagasi mängima. Selline mäng iseloomustab hästi voliniku võimekust, kuid küsimuseks jääb, mis mängu mängitakse ja kes sellest võidab. Rahvas kindlasti mitte. Samas on raske mõista, millistel kaalutlustel peaks veeretama volikogu ainupädevuses oleva küsimuse vallavalitsusele.
Umbusaldajate seisukohti iseloomustab hästi tsitaat umbusaldusavalduse lõpust: „Arvame, et Puka Vallavolikogu esimees ei peaks ainult viima läbi volikogu istungeid ja neidki puudulikult ning vastuolus seadustega, vaid täitma omale vabatahtlikult võetud kohustusi, tegema seda aktiivselt ausalt ja kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seadustega, Puka valla põhimääruse ning vallavolikogu reglemendiga."
Kas on ikka aus ja eetiline nendel volikogu liikmetel, kellel ei ole isegi ettepanekuid vallaelanike elujärje parandamiseks, süüdistada volikogu esimeest? Selge on see, et need, kes üritavad midagi ära teha, võivad ka eksida. Eksimatud on ainult need, kes midagi ei tee.
Lõpetuseks tahaksin öelda, et umbusaldajad peaksid kõigepealt ise oma manitsused läbi lugema, mõtlema ning seejärel peeglisse vaatama. Soovitasin seda ka volikogu istungil.
