Vastlad Tanukese moodi
Kohapeal tehti ettepanek selgitada välja pikima liu laskjad. Selleks pidid liuga jõudma kuuskedeni, aga millisteni, seda ei teadnud keegi ja nii pingutatigi aina uuesti ja uuesti. Liulaskmiseks oli igasuguses suuruses erinevaid vahendeid, mõnele ei osanud nimegi panna. Kõige vingemad sõidud lõppesid ikka saltoga peadpidi lumme või istmiku peal mäest alla ja edasi pauh! lumme. Kõige väiksem liugleja ei olnud veel aastanegi ja tundis rõõmu koos ema-isaga sõitmisest. Peagi hakkasid meie tegevusi jälgima kaks mäele meisterdatud lumememme ja mõnus kindlus, kuhu väiksemad said peitu pugeda. Vastlapäeva kommetes on ka millegi meeldiva soovimine ja nii meiegi mõtlesime millelegi väga heale ja saatsime oma soovid soovide palliga maailma rändama. Lõbusa näoga pall tõusis õhku ja liugles üle metsatuka kaugele-kaugele ja kindlasti viis meie soovid soovide täitumise maale.
Pärast parajat rahmeldamist mäel ootas meid turismitalu peremees Alvari köetud kuum saun ja perenaine Maiu pakkus kuuma hernesuppi ning vastlakukleid. Vapramad saunalised sulpsasid korraks ka jääauku, et mõnu tunda talvisest veeprotseduurist.
Aitäh Väike-Trommi perenaisele ja peremehele ning meie rühmajuht Hiiele, kes meile mõnusa perega koosolemise päeva pakkusid.