Viirvalle sai tosin täis
Niisugused read olid üleskutses eelmise aasta sügisel Viiratsi Kooli ja Kalmetu Põhikooli õpilastele, et taas hakata kirjutama Viirvalli jutte, seekord siis omaloomingulisi muistendeid kodukoha looduskaunist piirkonnast ja põnevast ajaloost.
Lugusid kirjutasid nii 2. klassi kirjajütsid kui ka põhikooli lõpetajad, vahepeale jätkus viienda-kuuenda klassi õpilasi. Õpilased kirjutasid sellest, kuidas tekkis Viiratsi ja Tänassilma ning Viljandisse Ilmarise tänav, Huntaugu ja Hiireorg. Jutte tuli ka sellest, kuidas puutuvad advokaadid tähtedesse taevas, Vana Kõue nimelisest vahtrast ja paljust muustki. Loodan, et ehk paarikümne aasta pärast on neid jutte vahva lugeda kõigil kaheksateistkümnel õpilasel, kes seekord oma jutu paberile panid ja ka neil, kes siis veel selle kogumiku juhtuvad leidma.
Väikesel pidulikul koosviibimisel Viiratsi lasteaias 13. veebruaril kohtus noorte kirjanikega Viljandi muuseumi arhiivikogu kuraator Heli Grosberg, kes andis huvitava ja põhjaliku ülevaate Viiratsi maid puudutavatest muistenditest ja legendidest.
Kõik kirjutajad said värske Viirvalli omanikeks ja ning lisaks kingituseks ka päris raamatu, mis võimalikult lähedalt teemat puudutas. Laual oli natuke magusat ja paistis, et ei õpilased ega ka õpetajad kiirustanud, raamatud kaenlas, ruttu minema – juttu jätkus kauemaks, sai ju lehitseda ja uuesti lugeda ka kõiki seni ilmunud Viirvalle. Tore oli, et paaril lapsevanemal oli aega ja tahtmist jagada laste tunnustamishetke.
Tosin Viirvalle on ilmunud, ehk tuleb veel lisa. Niisiis – kirjutamiseni, sest lood ei saa ju kunagi otsa!
