Koostöö, hoolimine ja kasvatus
23. jaanuaril toimus teistkordselt Tabivere gümnaasiumi huvigruppide ümarlaud, milles osalesid hoolekogu ja õpilasomavalitsuse liikmed, vallavanem, lasteaia direktor, lastekaitse töötaja, alaealiste komisjoni esimees, kooli juhtkond.
Tehti kokkuvõte lastevanemate rahuloluküsitlusest, I poolaasta õppetöö tulemustest, mõjutusvahendite tulemuslikkusest. Kooli juhtkond esitas analüüsi tulemused, mille põhjal võib väita, et õpilaste mitterahuldav õppeedukus on otseses seoses puudumiste, sealhulgas põhjuseta puudumiste ja õppetöös osalemise (e-kooli märkuste põhjal) ning agressiivse käitumisega.
Peamiseks aruteluteemaks nagu esimeselgi korral oli kooli turvalisus ja toimetulek käitumisraskustega õpilastega. Kool on püüdnud lastevanematega teha igakülgset koostööd, kaasata käitumise tugikava täitmisse, ühiselt arutatud positiivseid muutusi õpilaste käitumises ja koostöö võimalusi.
Ümarlaual arutati turvalisuse osas erinevaid võimalusi, sealhulgas ka valvekaamerata paigaldamist klassidesse. Enamuse kohalolijate arvamus oli, et kaamerate paigaldamine on viimane abinõu, sest enamuse õpilaste ja klassidega tunnikorra probleeme ei ole.
Õpilastele on tagatud logopeediline õpiabi, sotsiaalpedagoogi tugi, psühholoogiline nõustamine koostöös Jõgeva nõustamiskeskuse ja Tartu nõustamis- ja kriisiabikeskusega. Kool teeb koostööd valla lastekaitse töötaja ja alaealiste komisjoniga probleemide lahendamisel ja seda jätkatakse.
Otsustati pakkuda lastevanematele võimalust osaleda ühiskoolitustel, st lasteaia ja kooli lastevanematele koos pedagoogidega. Koostöös vallavalitsusega mõeldakse läbi vajalikud teemavaldkonnad ja koolitajad.
Kaasaegses koolis on toimetulek käitumisraskustega õpilastega väga sage teema. Nii vanemad kui õpetajad peaksid rohkem teadma laste agressiivsuse põhjustest ja õigetest käitumisvõtetest nendega suhtlemisel. Teen allpool lühikese ülevaate õpilaste agressiivse käitumise põhjustest.
Õpilaste agressiivsest käitumisest
Erinevad autorid on leidnud sarnaseid jooni korduvalt agressiivselt käituvate isikute puhul nagu ebapiisav empaatiavõime, positiivne hoiak agressiivsete käitumisviiside kasutamise suhtes, enesekontrolli puudulikkus ja liigne enesekesksus. Mitmed uurijad on leidnud, et agressiivsetel õpilastel on positiivne hoiak agressiivse käitumise suhtes ja negatiivne hoiak teiste õpilaste suhtes.
Paljude autorite arvates saab kõige olulisema agressiivsuse tekke põhjusena esitada perekonna (kasvukeskkonna) mõju lapsele. Arvatakse, et vanemate suhtlemisviisid lastega on määrava tähendusega eriti väikelapse perioodil. Mida enam soojust ja vähem negatiivset (kuri hääl) ema imikule väljendab, seda enam „saadakse" positiivse käitumismustriga laps.
Tihti pärinevad probleemsed õpilased perekondadest kus lapsel jääb puudu armastusest, kus vanematel puudub aeg või tahtmine lastega tegeleda, kus vanemad on autoritaarsed ja vägivalda kasutavad. On näiteks leitud, et korduvad negatiivsed ütlused lapse kohta, mis on tehtud lapse mängimise ajal, põhjustavad lapse agressiivseid käitumisreaktsioone (näiteks lapsele tema vigade pidev rõhutamine kui ta paneb kokku puslet stiilis: „Sa teed valesti! See ei ole nii! Sa ei oska! jms."). Uuringute abil on kindlaks tehtud, et varane kehaline karistus väikelapse eas on seotud agressiivsuse väljendumise suurenemisega eelkoolieas. On leitud, et lapse kõrgenenud agressiivsus eelkoolieas on seotud vanemate vähese positiivse emotsionaalse toetusega neile (väljendatud hoolivus ja armastus).
Vanemate hoolivus ja positiivsete emotsioonide väljendamine ning agressiivsuse puudumine mõjuvad aga kindlasti lapse tulevast agressiivsust pärssivalt. Lapsed õpivad oma vanemate käitumisviiside kaudu nii iseennast kui ümbritsevat maailma tundma. Mitte selle põhjal mida vanemad räägivad, kui nad püüavad last kasvatada, vaid enamasti selle põhjal mida nad teevad (kuidas käituvad) omandab laps baashoiakud iseendasse ja suhtumise teistesse. Näiteks kui vanem räägib lapsele, et ei tohi teisele halvasti öelda ja/või kakelda, ise aga karjub lapse ja/või abikaasa peale või on vägivaldne, siis on vanema käitumine lapse jaoks reaalse elu mudeliks.
Saavutamaks, et lapsed kasvaksid enesest ja teistest lugupidavaks ning elaks elu milles ei domineeri negatiivsed emotsioonid, siis tuleb laste kasvatamisel lähtuda kolmest printsiibist:
- armastuse väljendumine vanemate käitumises;
- vanemate poolne oskuslik reeglite kehtestamine;
- vanemate poolne teiste inimeste väärtustamine lapse jaoks.
Laste agressiivsust on põhjendatud vanemate mõju kõrval ka ühiskonnas levivate väärtuste ja uskumustega.
Seda, et televisioonis levivad vägivalda kui probleemilahenduse meetodit demonstreerivad filmid, võivad avaldada lapse arengule mõju väidavad mitmed autorid. Ühe uuringu tulemused näitasid, et 75% neljanda klassi õpilastest vaatavad filme, mida ei soovitata nende agressiivse sisu tõttu alaealistel vaadata ja 84% õpilastest kinnitasid, et on viimase aasta jooksul näinud televisioonis vähemalt ühte inimese tapmist.
Õpilaste agressiivse käitumise põhjusena kodu mõju ja ühiskonna mõju kõrval nähakse ka „agressiivset koolikeskkonda". Agressiivse koolikeskkonna üheks tunnuseks on õpilaste agressiivse käitumise, sealhulgas kiusamiskäitumise sagedane esinemine. Kaasa aitavad ka näiteks õpetajate n-ö leige reageerimine vägivallale või õpetajate agressiivsed suhtlemisviisid korda rikkuvate õpilastega. Koolikeskkonnas on oluline, et valitseb põhimõte: igal õpilasel on õigus sellele, et teda koolis ei alandata, ei kiusata, ei peksta.
Lapse täiskasvanuks saamise käigus peaks toimuma nn sotsialiseerumine, mille tulemusena laps omandab sotsiaalses keskkonnas levivad positiivsed väärtused ja õpib oma käitumist vastavalt sotsiaalsetele normidele kontrollima. Sotsialiseerumise käigus õpib laps teistega arvestama ning kontrollima oma käitumist, oma tunge ja vajadusi.
Mitmed uurijad on leidnud, et nii kiusajad kui kiusatavad on teiste õpilastega võrreldes madalama enesehinnanguga.
Saab väita, et tõsised puudujäägid enesearmastuses, sallivuses ja eneseusalduses „loovad" kahe vastandliku käitumistüübiga lapsi/õpilasi - alistuvaid ja agressiivseid. Nii kiusajad kui kiusatavad on sarnase baashoiakute häirega - enesearmastuse, sallivuse ja eneseusalduse puudulikkusega.
Sageli on õpilastele vaja õpetada suhtlemisoskusi. Alistuvatele lastele/õpilastele tuleb õpetada kehtestamist. Agressiivsetele õpilastele tuleb õpetada mitteagressiivseid toimimisviise.
(Refereeritud raamatu põhjal: Heiki Krips, Piret Siivelt, Aila Rajasalu "Suhtlemine probleemsete õpilastega". Tartu 2012)
