Kunda uue katlamaja ehitus võib alata maikuus
21. jaanuaril andis Kunda linnavolikogu rohelise tule kaugküttekatlamaja tulekuks Võidu tänavale ehk võeti vastu kaugküttekatlamaja detailplaneering. Ka katlamaja aluse maa munitsipaliseerimise otsus on maavalitsusest juba tulnud. Seega võib kopp õige pea maasse minna.
„Oleme hetkel mõõdukalt optimistlikud ning loodame, et maa munitsipaliseerimise protsess kulgeb sujuvalt ilma suuremate bürokraatlike takistusteta. Kui linn saab maatüki endale taotletud, siis teeme lõpliku projekti linna väljastatud tingimuste alusel ning viime läbi vastavad hanked.
Kui need on võimalik teha märtsis-aprillis, siis saaks ehitustöödega alustada mais. Sel juhul oleksime lubatud graafikus - katlamaja võiks soojust toota detsembris- jaanuaris," sõnas Adven Eesti tootejuht Arbo Reino.
Kunda linnavalitsuse ehitus- ja maanõuniku Janar Vellaku sõnul jääb katlamaja eeldatav ehituse algus kevadesse, seda juba puhtalt ehitustehnilisi nüansse arvesse võttes.
Mis katlamaja ehitusse puutub, siis Reino sõnul on kõige optimistlikumad ehitajad pakkunud ehitusajaks kolme kuni nelja kuud, mis katlamaja enese rajamise puhul võib isegi nii olla, kuid arvestada tuleb ka kommunikatsioonide rajamiseks kuluva ajaga.
„Meile tundub neli kuud liiga optimistlik, pigem arvestame sellega, et ehitus vältab pool aastat, sest lisaks katlamajale endale on vaja ehitada erinevad ühendused küttevõrgu, elektri ning vee tarbeks ning eks puhveraega tuleb ka varuda võimalike ootamatuste tekkeks," märkis Reino.
Kuigi Kunda linnavolikogu võttis katlamaja detailplaneeringu vastu, ei möödunud istung ilma tuliste aruteludeta, kuid lõpp-tulemusena andis üheksa volikogu liiget katlamaja tulekule Võidu tänavale oma poolthääle, kolm oli vastu ning üks volikogu liige jäi erapooletuks.
Oma poolthääle andnud Kunda linnavolikogu esimees Arvo Vainlo: „Olen seisukohal, et Võidu tänav on logistiliselt parim koht, kus katlamaja võiks asuda. See on trassidele lähedal ja mitte ainult, arvestada tuleb ka soojatrassitorude jämedustega. Katlamaja ehitamine ning puiduhakke vedamine nn ülalinna ei ole majanduslikult ega logistiliselt otstarbekas," kommenteeris Vainlo.
Vainlo sõnul annab lisaväärtust ka see, et Võidu tänava katlamaja ning uus, Kunda Nordic Tsemendi territooriumile rajatav, nn tipukatlamaja, asuvad lähestikku. Linnavolikogu liige Heldur Lahne on Vainloga aga risti vastupidisel seisukohal, tema hinnangul peaks katlamaja asuma magalapiirkonnale võimalikult lähedal.
„Avalikul arutelul väitis Adven Eesti esindaja, et soojustrasse on Kunda linnas välja vahetanud aastatel 2009-2010 ligi kilomeetri ulatuses, kuid trassikaod ei ole oluliselt vähenenud. Siit ka minu lihtne järeldus- katlamaja tuleks rajada põhitarbijale ligemale, et trassikaod oleksid minimaalsed.
Selline koht võiks olla Kunda Ühisgümnaasiumi ja surnuaia vaheline tühermaa," sõnas Lahne.
Lahne sõnul ei peaks sellisel juhul raskeveokid linna sisse sõitma, vaid pääseksid katlamaja juurde Selja teelt.
