Muuga sadamast ei saa pommi omavalitsuste piiril
Et neile küsimustele vastus saada, tellis Tallinna sadam uuringu Faktum & Arikolt. Kuna uuringu käigus selgus, et isegi ümbruskonna elanikud ei tea, kellele Muuga sadam kuulub, siis olgu kohe öeldud - Muuga sadam kuulub AS-ile Tallinna Sadam, Tallinna Sadam omakorda aga riigile. Seega on kõik Muuga sadama probleemid kaudselt riigi tekitatud probleemid
Enamik rahul
Läinud aasta 9. kuni 29. novembrini läbi viidud uuringut tutvustades kinnitas Faktum & Ariko spetsialist Kalev Petti, et telefoni teel küsitleti 300 inimest vanuses 18-70 eluaastat, kes elasid sadamast kuni viie kilomeetri raadiuses. Neist 159 inimest elas Viimsi vallas, 92 Maardus Muuga aedlinnas ja 49 Jõelähtme valla kolmes külas.
Ükski küsitletutest ei seadnud kahtluse alla sadama tähtsust Eesti majandusele. Kalev Petti tõdes, et uuringu kohaselt peab oma kodukoha elukeskkonda heaks või väga heaks koguni 65 protsenti küsitletuist. Eraldi märgiti ära looduskaunist keskkonda ja hõredat asustust. Ühtlasi leidis ligi pool Muuga sadama lähipiirkonna inimestest, et nende elukeskkond on viimastel aastatel oluliselt või mõnevõrra paranenud.
"Tallinna Sadam on viimastel aastatel tõsiselt panustanud ohutus- ja keskkonnaalastesse tegevustesse ja kohalike kogukondade teavitamisse," kinnitas Tallinna sadama juhatuse liige Allan Kiil Jõelähtme vallalehele.
Nii on Tallinna Sadam alates 2007. aastast investeerinud keskkonnakaitsesse 8,3 miljonit eurot, sealhulgas 2012. aastal kulutas Tallinna Sadam keskkonnakaitsele üle 1 miljoni euro, sellele lisandusid erinevad ohutuse ja turvalisuse alased investeeringud ligikaudselt samas suurusjärgus.
Jõelähtme kriitilisem
"Pisut enam kui kaks kolmandikku ehk 69 protsenti küsitletuist vastasid, et sadam ja sealsed ettevõtted nende igapäevaelu mõjutanud pole," kirjeldas Kalev Petti küsitletute vastuseid. "Samas on mõju tunnetanud 31 protsenti kohalikest inimestest."
Kuigi vastanute üldine arvamus sadama kui elukeskkonna mõjutaja suhtes oli veenvalt positiivne, oli see paikkonniti ja vanusegruppides vägagi erinev. Enim negatiivseid arvamusi sadama kohta tuli Jõelähtme vallast, ka olid vanemad (50+ eluaastat) inimesed kriitilisemad kui nooremad.
Jõelähtme vallas viidi küsitlus läbi kolmes külas - Saviranna, Kallavere ja Uuskülas. Koguni 53% nendest küladest küsitletutest märkis, et sadam on mõjutanud nende elukeskkonda.
Negatiivsetest mõjuteguritest olid enim märgitud ebameeldivaid lõhnu (kuigi alati ei osatud täpsustada, kas need tulevad sadamast, Tallinna prügilast või hoopis Kehra paberivabrikust), samuti söetolmu.
Allan Kiil: "Meie söeterminal ei tööta enam kaks aastat. Elanike vastustest kooruv mure söetolmu pärast näitab, et hinnangud tuginevad teinekord inimestes juurdunud müütidele ja uskumustele."
Kas söe ümberlaadimine on plaanis võimalusel taaskäivitada, tahtis vallaleht teada. Allan Kiili kinnitusel soovib Tallinna Sadam, et tehtud investeering ei seisaks kasutamata.
Kas edaspidi hakatakse söeterminali alal käitlema sütt või mõnd muud kaupa, seda näitab tulevik. Söeterminali investeeringu eluiga on 50 aastat.
Allan Kiil: "Aasta lõpul peab tööle hakkama kolmas välisõhu kvaliteedi seirejaam Randveres. Siis saab sadam veelgi operatiivsemalt reageerida välisõhu saastatusele keemiliste ühenditega laevade laadimisel."
Läinud nädalal jõudis lõpule ka Muuga sadamasse juba 1997 aastal rajatud vabatsooni laiendus. Vabatsoon laienes just ida poole (Jõelähtme valla suunas) 227 hektarit, hõlmates nüüd maa-ala 464 hektaril. Vabatsooni nõuetele vastava piirde kogupikkus on 12,7 kilomeetrit.
Nüüdsest on peaaegu kogu Muuga sadama territoorium vabatsoon. Kuigi ülalmainitud uuring vabatsooni mõjusid ei käsitlenud, prognoosisid sadama juhid Jõelähtme valla ajalehe palvel eelnevatele uuringutele toetudes muudatusi sadamas ja selle mõjusid ümbruskonna elanikele.
AS Tallinna sadam kommerts juht Erik Ringmaa: "AS Tallinna Sadam laiendas Muuga sadamas kehtestatud vabatsooni sadama idaossa, haarates sisse nii Muuga raudteejaama, Muuga Tööstuspargi alad kui ka söeterminali."
Vabatsooni kasutamise peamine eelis on lihtsam tolliformaalsuste teostamise kord.
Samuti saab vabatsoonis ladustada sadamat transiidina läbivat Euroopa Ühenduse väliste riikide kaupa, vabastades ettevõtteid niimoodi maksude tasumisest. Erik Ringmaa: "Vabariigi valit suse vastava korralduse jõustumisega saavad vabatsooni eeliseid kasutada ka need ettevõtjad, kes senini sadama vabatsooni piirist olid välja jäänud.
Need ettevõtted on AS Coal Terminal (tegeleb kivisöe transpordiga), rahvusvaheline kontsern, põhiliselt belgia kapitalile toetuv Katoen Natie (tegeleb toiduainete ja plastikute logistikaga) ja Transiidikeskuse konteinerterminal.
Viimane asus küll juba varemgi vabatsoonis, kuid seoses konteinerrongide arvu kasvuga, sealhulgas Kaluga- Mitsubishi tehase projekti käivitamisega, võimaldab vabatsoon oluliselt kiiremini ette valmistada rongikoosseise. Lisaks on lepingud sõlmitud 2 ettevõttega, kes rajavad Muuga Tööstusparki väetiste granu leerimiskompleksi ning lao- ja tootmiskompleksi. Tulevikus jäävad vabatsooni ka võimalikud uued terminalid Muuga sadama idaosas.
Muuga sadamat on senise väetiseterminali tõttu võrreldud niigi plahvatusohtliku pommiga kolme omavalitsuse - Viimsi ja Jõelähtme valla ning Maardu linna - piiril. Erik Ringmaa kinnitusel uute väetiseladude lisandumisega sadama plahvatusohtlikkus ei suurene, sest uus võimalik granulee rimiskompleks ei kasuta toorainena plahvatusohtlikke aineid ja ilma avalikkust kaasava täiendava loamenetluseta ei ole võimalik seda ka tulevikus teha. Sadama juhatuse liige Allan Kiil kinnitas, et sadam on igakülgselt huvitatud koostööst ümbritsevate omavalitsustega.
Ühiselt võiks luua fondi, mida saaks siis kasutada näiteks õnnetusjuhtumite korral. Samuti kutsub Tallinna Sadam külaseltse aktiivselt kinni haarama võimalusest külastada sadama territooriumi, et sadama ja sealsete ettevõtete tööga tutvuda. Küllap naabrit tund ma õppides paranevad ka omavahelised suhted.
