Koos on vahva!

Vastlakuu, tuisukuu, küünlakuu - nii palju nimesid kannab see tore aeg, mil lastetoa põnnid hakkasid jälle koos käima igal teisipäeval kell 16.00- 18.00 Sindi Gümnaasiumis.

Spordisaalis saavad lapsed teha kõike, mis liikumisega seotud. Ja lusti lastel mängida, joosta ning võistelda jätkub. Kui võhm väljas, siis botaanikaklassis ootavad lapsi looduse saladused. Vahva on vaadata, kuidas seemnest taim kasvab ja veel vahvam on selle taimekese eest hoolt kanda ja oodata iga järgmist kokkusaamist oma rohelise hoolealusega.

Et kooskäimine lastele meeldib, annab tunnistust kolme Sindi koolis õppiva, kuid Pärnus elava õe osavõtt lastetoa tegevustest. Tüdrukutest ei jää kunagi maha nende viie aastane väikevend.

Päevade pikenemine ja kevade saabumine annab lastele võimaluse rohkem väljas olla ja oma ettevõtmisi veel vahvamaks muuta. Esimeseks toredaks ürituseks koos linnarahvaga oli jõulukuuskede põletamine laululava aasal.

Me kõik teame, et tuli võib väga palju paha teha, aga kui temaga sõber olla, hoopiski kaitseb ta meid. Selleks õppisime selgeks tule loitsulaulu:
Valgus hoiab, kaitseb, aitab ka,
mind ta hoolsalt juhatab.
Valgus hoiab, kaitseb mind,
minu ümber suur on ring.

Meeleolukas talvine koosolemine lõppes tõelise lumelahinguga.

Vastlaliugu käisime laskmas koos Sindis elavate vanaemade ja vanaisadega Jõulumäel. See on üks sõbralik paik, kuhu on elama asunud päkapikud Käbrik, Hingela, Jõura, Kudriin, Helina, Iluri, Trillalla. Matkates hõbevalges metsas mööda pehmet lumevaipa püüdsime päkapikke leida põõsa tagant, lume alt ja puu otsast. Kudriin, suur loodusesõber, pakkus lastele võimalust talvel metsaloomade eest hoolitseda neile toitu tuues. Käbrik oli nii lahke ja kutsus väsinud matkasellid puhkepeatust tegema. Lood päkapikkude elupaikadest aitasid meil jõuda soovide kellani ja igaüks sai oma soovi algavaks aastaks saata laia ilma. See , kes ei tea, mis on curling võib seda nüüd meie käest küsida. Igal teisipäeval ikka. Kõht täis Jõulumäe kokatädide maitsvat hernesuppi ja imehead vastlakuklit, asusime koduteele, olles rikkamad uute sõprade ja kena päeva võrra.

Jääfestivali talvepark ja jäälinn pakkus lustimist ja elamusi mitmeks tunniks. Oh, kui tore oli liuelda muusika saatel uisujääl. Jääkinos saime taas Lotte seiklustes osaleda. Kui te ei tea, mis on iglu, siis kutsuge Jeti seda Sinti ehitama. Julged ja osavad ei väsinud turnimisest jääronimisseinal.

Tuubirajal sõit oli nii põnev, et ikka uuesti ja uuesti tuhisesid naeru- kilkes lastega tuubid keereldes mäest alla. Ja need imeilusad jääskulptuurid oleks tahtnud lausa koju kaasa võtta. Lahkudes kinkis Jeti igale lapsele toreda päeva meenutamiseks midagi mälestuseks ja lehvitas meile hüvastijätuks.

Lapsed ja Helga Mitt, MTÜ Helma lastetoa juhendaja