Kaiu on küll väike vald, kuid ükski spordirajatis ei seisa siin kasutuseta. Enamgi veel - Kaiu on laiemalt tuntud lumerajasõidu paigana ja ka võrk- ning korvpalliturniiridel on hea kuulsus väljaspool valda. Rääkimata sellest, et need võistlused on hingelähedased oma valla inimestele ja osavõtjate vähesuse üle kurta ei saa.

Kaiu on ikka ja jälle tervisesõbralike ettevõtmistega silma paistnud nii Rapla maakonnas kui ka kogu Eestis. Kõigi nende taga on vähemal või suuremal määral Aivo. Koos oma abilistega muidugi. Ise ta enda pühendumisest suurt numbrit ei tee ja ütleb, et kui poleks inimesi, kes kohale tulevad ja osaleda tahavad, oleks raske ja poleks ehk mõtetki mistahes ettevõtmisi korraldada.

Ma arvan, et ma ei eksi, kui nimetan Aivot rahvameheks. Tema juurde tullakse erinevate ideedega, tullakse oma muredega ja ka lihtsalt niisama rääkima. On üsna tavapärane, et valla spordinõunikule helistatakse ka lihtsate inimlike muredega, millele ehk ei oodatagi lahendust, vaid soovitakse end tühjaks rääkida.

 „Inimesi peab alati ära kuulama," ütleb Aivo.

Just niimoodi, inimestega suheldes, neid kuulates ja nende soove ja mõtteid arvestades sünnivad ka sageli erinevad huvitavad ideed, mida ja kuidas korraldada.

Kord kingiti pastapliiatsikogujast Aivole karbikeses pastakas ja harilik pliiats. Kingitusega oli kaasas kirjake, millel seisis: „Häid mõtteid kirjuta üles pastakaga ja muremõtteid hariliku pliiatsiga." Aivol on nii kodus kui ka oma töölaua sahtlis valdavalt pastakad, mis annab aimu, et tema paberid peaks olema täis kirjutatud vaid häid mõtteid. Need püsivad ja kustukummiga kustutamist ei vaja.

Kui Aivolt küsida, kes tema enda tervise eest hoolitseb samal ajal, kui ta on hõivatud kõigi teiste sportliku vormi ja hea enesetunde eest hoolitsemisega, vastab ta, et tal on väga tugev kodune tagala.

Kui kodus on mõistmine ja toetus, on sellise tugeva seljatagusega hõlpsam oma hoolt ka teistele jagada.