Kalle Pallingu sõnul kehtib jahipiirkonna moodustamise akt kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kui aktis ei ole tähtaega kindlaks määratud. Seega on jahipiirkonnad vaatamata sellele, kas neid nimetatakse rendijahipiirkonnaks või jahipiirkonnaks, juriidiliselt olemas ka peale 1. märtsi 2013.

"Rendijahipiirkondade rendilepingud on kasutusõiguse lubadeks ümber vormistatud ja nende eest tasumine toimub keskkonnatasude seaduse alusel keskkonnatasuna. Kasutusõiguse load on välja antud tähtajaliselt ning nende pikendamine toimub kehtiva jahiseaduse regulatsioonide alusel," sõnas reformierakondlasest parlamendisaadik.

2010. aastal loobus riik jahimaade korraldamisest, kuna ei pidanud seda enam põhjendatuks, olles juba alustanud uue tervikliku ja senist jahipidamise korralduse loogikat muutva jahiseaduse ettevalmistamist.

„Uus jahiseadus on Riigikogus kavas vastu võtta märtsi lõpus. Esialgse menetlusgraafiku venimise on tinginud erinevad arusaamad ulukikahjude kompenseerimisest. Paljud komisjoni liikmed soovivad, et ulukikahjude kompenseerimisse kaasataks ka maksumaksja raha, mis on aga vastuolus jahiseaduse loogikaga, et maaomanik ja jahipidaja lepiksid omavahel kokku jahipidamise korraldamise ja ulukikahjude ennetamise osas. Mina isiklikult ei toeta riigi osalemist ulukijahi kahjude katmisel," lisas Palling.