2. Kelle kätes on Eesti tulevik?

3. Mida peaksid eestlased tegema rohkem (või vähem), et Eestis oleks parem elada?

Maarika Ellermaa, Aste lasteaia direktor:

1. Igal ajal on alati asju, mille üle viriseda, aga ka rõõmu tunda. Nii on ka praegusel ajahetkel. On, mille üle koos rõõmustada, ja on asju, mida saab alati paremini teha.

2. Ikka nende põnnide, kes praegu lasteaias-koolis hoolega tarkust taga nõuavad. See visioon joonistus selgelt välja ka presidendi piduliku vastuvõtu kontserdil, kus Eesti elu kujundajad olid lapsed.

3. Märkama enda kõrval teisi inimesi, olema nende suhtes mõistvamad ja hoolivamad. Ja noortele ütleks nii, et käige, rännake ja õppige seda, mis mujal maailmas huvitavat on. Aga tulge kindlasti tagasi, sest Eestimaa on oma kodu rajamiseks parim koht!

Markus Aru, Saaremaa ühisgümnaasiumi 10. kl õpilane:

1. Minu arust on Eesti hetkel veidi põdur, seda mitmel põhjusel. Noori inimesi jääb riigis aina vähemaks, riigikogus ajab üks skandaal teist taga - see on hävitanud usalduse valitsuse vastu. Miinuseid võiks nimetada veelgi, kuid usun, et vabariigi sünnipäeva puhul tuleks eelkõige mõelda kõigele heale.

2. Eesti tulevik on ikka noorte kätes.

3. Eestlased peaksid olema rõõmsamad ja positiivsemad. Vaatama asju rohkem helgemas valguses ja väärtustama seda, et me oleme eestlased ja elame omal maal.

Edgar Siiner, Vaivere külavanem:

1. Vabariigi tervis... Ei teagi kohe öelda. Kui mu vanaisa sai 96-aastaseks, oli ta ikka päris kõpsis poiss veel! Aga vabariigi tervis lonkab... Asjad peavad muutuma, palet võiks keerata ka nende poole, kellel on raskem. Vaesemate inimeste poole ja miks mitte ka muulaste poole, ka neid tuleks kohelda võrdväärsemalt, kui nad siin juba on. Praegu on selline äärmusest äärmuseni olukord, aga võiks leida kuldse kesktee, nii et rohkem inimesi oleks eluga rahul. Praegu on rahulolematuid vahest rohkem.

2. Ikka noorte kätes. Vanemad lähevad ju ära. Elu läheb oma rada edasi. Noored peaksid olema aktiivsemad, tegema rohkem ettepanekuid, et elu paraneks, ja sellega kiirustama, et jõuaks need ettepanekud ka ellu viia, kui ise vanaks saavad.

3. Eestlased peaksid rohkem tööd tegema ja vähem vinguma.

Lukreezia Kajak, Aste põhikooli 8. kl õpilane:

1. 95 aastat on riikide arvestuses päris väike vanus. Eesti riik on nagu lasteaialaps, kes jonnib, aga on samas ka päris tubli. Ta on veel päris noor ja arenemisruumi on.

2. Eesti tulevik on inimeste endi kätes: nende, kes julgevad oma arvamust avaldada, saavutavad selle, millest nad arvavad, et see oleks Eestile parem. Näiteks pensionide tõstmine oleks hea.

3. Eestlased peaksid rohkem oma arvamust avaldama ja ise rohkem huvituma sellest, mis Eestis toimub.

Mai Metsamaa, Eikla klubi perenaine:

1. Mul kaebusi ei ole, olen praegu kõigega rahul.

2. Ma arvan, et Eesti tulevik on meie noorte ja laste kätes.

3. Eestlased peaksid rohkem üksteisest hoolima ja vähem virisema oma elu üle.

Riin Lepik, Saaremaa ühisgümnaasiumi 11. kl õpilane:

1. Eesti Vabariik on näinud nii halvemaid kui ka paremaid päevi ja praegu võib tunduda, et käes on need halvemad ajad (kui mõelda näiteks alles hiljuti tõusnud elektrihinnale). Tasub aga meeles pidada, et igale langusele järgneb alati tõus.

2. Eks Eesti tulevik on ikka eelkõige noorte käes, sest noored on ju need, kes hakkavad tulevikus meie riigi elu kujundama. Kindlasti leidub praeguses noorte põlvkonnas mõni nii-öelda järgmine Savisaar.

3. Eestlased võiksid kindlasti olla aktiivsemad neid puudutavate probleemide ja küsimuste lahendamisel. On ju vana teada asi, et eestlased on tagasihoidlik rahvas, aga samas kehtib ka tõde, et ainult virisemine ei muuda midagi paremaks. Selleks, et elu Eestis parem oleks, peab iga eestlane midagi ette võtma ja mitte jääma teiste peale lootma.

Hannes Nelis, kirikuõpetaja:

1. Nn teisest ärkamisest tingitud teismeliseiga hakkab mööda saama. Aga ikka meeldib veel paljudele kodust eemal olla. Selleks on mitmeid põhjusi, aga üks neist on nn magusam leib. Paljud lahendused on kinni mõtlemises. Mõtete muutmist saaks aga edukalt õppida ka kodus.

2. Loomulikult laste kätes. Küsimus on vaid selles, millisena nad selle Eesti meie käest saavad. Ja kas nad siis teavad, milline oli olukord enne, kui nende vanemad teatepulga enda kätte said.

3. Mitte keskenduma tundele ja väidetele "aga meil ei ole; meil on liiga vähe; meid on liiga vähe; me ei oska" jne. Hoopis hull on see, mida tihti kuulen lootusetutelt: "Ma ei viitsi!" või "Ma ei usu, et midagi võiks..!" Pigem süveneda mõttesse "Mida teha, et meil oleks?". Tuleks võtta aega enda jaoks ja mõelda kõrgematele väärtustele. Uskuge, meid ei hinnata ainult ilusa maja, auto ja kallite asjade põhjal. Väärtus peitub meie südames ja hinges. Kuidas on selle olukord?

Heidi Raimla, üliõpilane:

1. Mõiste "vabariik" koondab minu jaoks mõisted "poliitika", "raha", "paberimajandus", aga sõnapaar "vaba riik" tähendab midagi romantilisemat ja vabamat. Miskipärast ei soovi need kaks mõistet hetkel Eesti Vabariigile mõtlema hakates ühineda. Ehk tundub vabariigi tervis mu isikliku "lillelise mätta" otsast vaadatuna pisut põdur? Kas see vastuolu tuleb noore hinge rahutusest, mis igatseb näha võõraid maid? Tahtmisest näha, kas sealpool riigipiiri on parem? Ehk on ka meie vabariik veel üks noor, otsiv ja arenev maa?

Samas tundub selles riigis aeg-ajalt kõik täitsa imeline olevat: kui arvestada kõiki neid saavutusi, millega Eesti on endast maailmakaardile märgid maha jätnud.

2. Kelle maagilised käed need on, kelle teha on hukutav või ülendav tulevik? Julgen arvata, et Eesti tulevik on meie endi kätes. Käepikendusteks on aga seda riiki juhtivad isikud, kes loodetavasti rahva ettepanekuid veidigi kuulda võtavad ja teevad ikka asju, mis oleks ka pikemas plaanis head.

3. Eestlased võiksid olla ettevõtlikumad. Rohkem suhelda ja naeratada, olla siirad, abistada. Endagi jaoks aega võtta. Julgeks soovitada eneseirooniatki!