12-aastane Elizabeth Jõgi sai kolme kuuga Eesti meistriks
Tahtejõudu? Jah, ka seda on Vaela külas elaval 12-aastasel Elizabeth Jõgil piisavalt, et omavanustest jääl kiiremini uisutada.
Veebruari teisel nädalavahetusel tuli Elizabeth Adaveres toimunud Eesti meistrivõistlustel kiiruisutamise mitmevõistluses oma vanuseklassis kullale. Esikoha võitis ta mitmevõistluse sees ka 500 meetri distantsil, 1000 meetris tuli hõbemedalile.
Sel talvel on noor uisutaja saavutanud veel mitmeid märkimisväärseid tulemusi: Viljandis Mulgi uisumaratonil 10,8 km distantsil võitis ta kõiki naisi, üldkonkurentsis jäi ettepoole vaid neli meest. Kalevipoja uisumaratonil, kus läbida tuli 10 kilomeetrit, saavutas Elizabeth oma vanuseklassis teise koha. "Kuld tuli üllatusena," ütleb tütarlaps Eesti meistritiitli kohta.
"Mul vedas ka natuke, peamine konkurent jäi haigeks ja ei saanud teisel päeval võistelda."
Kaks armastust
Tegelikult tähendab sõna "uisutamine" Elizabethi jaoks rohkem kui ainult jääl liuglemist.
Alguse sai kõik hoopis rulluisutamisest, mis ongi tüdrukul põhialaks. Ka sellega hakkas ta tõsiselt tegelema eelmisel aastal. Varem oli rulluiskudel sõitmine lihtsalt harrastus. Ja enne seda käis Elizabeth viis aastat hoopis võrkpallitrennis.
"Kui ta esimest korda võttis osa EMT rulluisutuurist, juba siis ütles ta, et tahaks sõita sama kiiresti kui parimad," meenutab ema Marion. "Siis sõitis ta veel tavaliste rulluiskudega, aga silm eristas juba, et sama kiiresti sõitmiseks peab olema madalam uisk ja suuremad rattad all."
Niipea kui n-ö profiuisud osteti, muutus ala tüdruku jaoks rohkemaks kui ainult hobi.
"See tuli väga järsku," lausub ema Marion. "Ta sattus nii heasse tiimi (AlbeTeam/Arco Transport - toim.), kus treeneriks Eesti üks parimaid kiiruisutajaid Kert Keskpaik ja ka ülejäänud liikmed on toredad ning ühtehoidvad nagu üks pere."
Tulemused tulid samuti ootamatult kiiresti, ütleb ema. Kuid selles pole miskit juhuslikku. Asi on tahtes. Tahtes teha sporti ja olla parim. Kõigil seda pole.
"Kui me suvel naersime, et aeg läks nii kiiresti, sest kogu pere suvised puhkused olid seotud rulluisu võistlustega, siis talv on läinud veel kiiremini," räägib ema Marion. "Ta on hingelt ikka täiesti sporditüdruk. Kui me käisime talvisel puhkusel, siis esimese asjana pani Elizabeth murdmaasuusad jalga ja läks sõitma. Ei mingit puhkamist ega mängimist."
Facebook'i ei vaja
Või teine näide: eelmise suve lõpul võttis Elizabeth osa Ultrarulli võistlusest, kus tuli järjest kuus tundi sõita. Kilomeetreid kogunes selle ajaga üle 120. Pärast sellist sõitu lamaks enamus meist nähtavasti puuhaluna diivanil ega sooviks nädalapäevad sealt tõusta.
"Peale võistlust oli ta õnnetu, sest ette oli nähtud taastumisperiood, mil võistelda ei tohtinud. Tema aga tahtis järgmisel päeval kaasa teha kohalikul Paekna järve jooksul," meenutab ema.
Teleka vaatamiseks ei ole Elizabethil eriti aega ja arvutit ei kasuta peaaegu üldse. Kui sõpru-sõbrannasid peab trenni sundima, siis Elizabeth sellist suhtumist ei mõista. "Sõbrannad kogu aeg räägivad, et tee endale Facebook'i konto. Miks ma seda teen, kui ma ei peaaegu ei käigi arvutis?" imestab tütarlaps. "Ja mul pole aegagi. Ja ma pole ka veel 13-aastane, et saaks konto teha."
Kaks parimat sõpra
Kuigi Elizabethile meeldivad mõlemad alad, on rullidega asfaldil ja uiskudega jääl sõitmine kaks väga erinevat asja. Juba treeningu mõttes. Rullida saab siinmail päris paljudes kohtades, ka kodupaigas Kiili vallas.
Kergliiklustee ulatub kodukohast Vaela külast Uuesaluni, ainuke mure on valgustuse puudumine. "Uuesalus on valgustus, aga mujal on kevadel ja sügisel paha sõita, pimedas pealambiga," muigab ema.
Rullida saab ka Kiili spordihallis, kus üüritakse korraga kogu suur spordisaal. Keerulisem on trenniga jää peal, sest Eestis on vaid üks nõuetele vastav kiiruisutamise rada. See asub Adaveres, kus spordialaga ka kõige rohkem tegeldakse. Sealt on pärit ka praegu kõige tuntum Eesti kiiruisutaja Saskia Alusalu.
Seega peab mõnikord laagrites käima Adaveres ja tulevikus ka välismaal. Treenimiseks kasutatakse ka Tallinnas Pirita velotreki kõrval asuvat väikest jääplatsi.
Elizabethi nii mitmed treeningpaigad ei morjenda. Tema jaoks on põhiline, et uisutada saaks. Kiirus on see, mis tüdrukut nii rulluisutamise kui kiiruisutamise puhul paelub. Ja kukkumist ta ei karda. Kuigi suvel, meenutab ema, olid jalad pidevalt lõhki. Elizabethi jaoks on uisutamine lausa nii oluline, et ta ütleb: mul on kaks parimat sõpra - ühed on rulluisud ja teised jääuisud.
Ja et tahtejõulise vanema õe eeskuju on nakkav, ostis ka Elizabethi 7-aastane vend Philip endale suvel sünnipäevaks saadud raha eest rulluisud, kuid nüüd sai uued ja ikka juba need proffide omad, madalad ja suuremate ratastega, et õe tuules kiiresti sõita. Kuigi, nagu ütleb ema, on tema ikka rohkem muusikamees. Mängib kitarri.
