Kiili valla tekke lugu II

Alguse leiad SIIT.
1930. aastate algul ehitas poeomanik poemaja ette, teisele poole teed, uue suure püüliveski, mida nimetati "Kiili veskiks". Kuulus oli Kiili veski püül ja mölder Kiili Kustas (August Sonberg). Tuntud oli ka jutukas ja lahke poeproua - Kiili Mahta (Magthalena Sonberg).

Mõnikord peeti Kiili veski ees ka väiksemaid laatu. Toodi sinna omad loomad, müüdi ja vahetati. Kõige tähtsam oli kokkusaamine teiste talupidajatega ja sõpradega.

1941. aastal küüditati Sondlate (Sonbergi) pere Siberisse, kust nad veel imekombel elusatena tagasi pääsesid, kuid pidid endale elupaiga otsima naaberkülas. Nende kauplus läks tarbijaühistule ja veski Harju tööstuskombinaadile. Kolhoosile anti see veski üle 1954. a. ja seal sai vilja jahvatada kolhoosile ja ümbruskonna elanikele, kuni see kaheksakümnendate aastate algul kolhoosi poolt maha lammutati.

Kohalikele vanematele inimestele on Kiili nimetus tuttav just seal asunud kaupluse ja jahuveski järgi.

Sausti mõisa poolt 19. sajandi lõpul ehitatud suur maakivist endine kõrtsi- ja kauplusehoone seisab veel praegugi alles nagu Kiili sümbol. Nõukogude ajal polnud selles suures kivist hoones enam kauplust. Seal olid kolhoosil autoremonditöökoda ja garaaž, puutöökoda ja sepapada. Maja teisel korrusel oli isegi üks korter. Veskit nimetati "Rahva Võidu" veskiks. Polnud ka endist Kurna valda, sest nüüd oli selle koha nimetus Saku külanõukogu, "Rahva Võidu" kolhoos.

Maksima talu hoonetest on alles endine suur maakivist talu karjalaut. Sõjatules hävis selle katus, kolhoosi poolt remonditi hoone kasutuskõlblikuks, seal oli esialgu kolhoosi karjalaut, hiljem laohoone. Praegu on selles "Talutehnika" kauplus (tänapäevane aadress Nabala tee 1). Alles on ka veel lagunenud katusega talu kelder. Maksima talu eluhoone põles sõjatules 1941. aastal ära. Alles jäi taluõuest üle tee asuv rehetuba suure küüniga, kus pererahvas sai veel elada, hiljem lammutati see suur hoone.

Aga pererahval tuli üle elada ka arreteerimine ja Venemaa vangilaagri elu. Koju pääsesid nad siiski eluga. 

1948.a. ehitati Haabersti toitlustrusti abimajandi poolt endise Maksima talu õuele uus maja (tänapäevane aadress Vahtra 2, Kiili alev). Hiljem jäi see kolhoos "Rahva Võidu" kontorihooneks, seda kuni 1963. aastani, siis valmis kolhoosil uus kontor-klubi hoone.

Nõukogude ajal oli kohanimedega nii, et polnud sellel külanõukogu, küla ega talu nimel inimese jaoks erilist tähtsust, kõige tähtsam oli selle suurmajandi või asula nimi, mille territooriumil ta elas. Inimesed määratlesid oma elukohta just majandi nime järgi, mitte külanõukogu järgi, kuigi tegelikult oli majand ju ikkagi ainult firma ja tööandja, mitte elukoht.

Kolhooside moodustamisel mõeldi kolhoosidele välja suvalisi, tihti tobedaid nimesid, millel polnud mingit sidet kohaliku paikkonnaga. Näiteks kolhoos "Rahva Võit" (kõige tobedam nimi) loodi kokkuliitmise teel väikestest kolhoosidest: "Kiir" (Vaela, Saire, Nõmme külad); "Looming" (Padiküla, Sausti ja Mäeküla); "Nõukogude Eesti" (Lehtse küla) ja "Rahva Võit" (Mõisaküla).

Järgneb