Päinurme koolis räägiti vanaaja asjadest

2013. aasta on Eestis pühendatud kultuuripärandile. Mis on kultuuripärand? Kuidas see tekib? Kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab? Nendele küsimustele käis Päinurme Internaatkoolis vastuseid jagamas Tallinna Ülikooli ajalootudeng Ründo Mülts.

Hr. Mülts rääkis, et teema-aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kőikjal enda ümber ning mőistaksid, et seda tuleb ühiselt hoida - kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus. Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored. Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, miks me seda teeme, mőelda ka sellele, kellele me seda hoiame - aasta juhtmőtteks on: "Pärijata pole pärandit", mis kutsub mőtlema selle üle, mis see on, mida me väärtuslikuks peame ning säilitada ja järgmisele pőlvele edasi anda tahame.

Ründol olid kaasas ka mitmed  huvitavad dokumendid, raamatud, vanad esemed ja fotod. Iga eseme kohta oli tal ka mőni huvitav lugu rääkida. Őpilased said proovida fanfaari puhumist ning kuulda karjakella kőla. Ta kutsus ka kőiki üles otsima  ja pildistama Päinurme lähiümbruses olevaid pärandkultuuriobjekte.

Ründo Mültsi sőnul on kultuuripärandi aasta ellu kutsutud selleks, et tuua inimestele lähemale arusaam, et kőik see, mida me loome täna on meie jälg ajalukku. "Inimesed vőiksid  rohkem hinnata ja väärtustada seda, mida on loonud meie eelkäijad. Pärand, mis on jäetud meile ning meie tänased teod, mis muutuvad pärandiks homme, kujundavad üheskoos Eesti tulevikku," märkis ta.