Tunne juba on, aga looduses märke veel mitte
“Räästas tilgub, linnud laulavad, igalt poolt kostab rõõmsaid hääli,” kirjeldas Matsalu ornitoloog Eve Mägi.
Laulavad näiteks tihased, rohevindid, puukoristajad, leevikesed. “Rähn ka taob juba vastu puud ilmaasjata,” lisas Eve Mägi, viidates rähnide kombele pesitsusaja eel nii oma olemasolust valjult märku anda. Hakid on juba võtnud paaridesse.
Samal ajal võib kohata rutakaid linnuparvesid, kes on talveks põhja poolt siia tulnud ning hoiavad nüüd taas n-ö kodu poole. Sellised rändajad võivad olla näiteks ohakalinnud, kes põldudel takjanutte tühjendavad, ja rändeparveks hindas Mägi ka Rapla linna külje all liikuva rohkem kui 20-linnulise harakaseltskonna – meil pesitsevad harakad nii suurtesse parvedesse ei kogune.
Varsti vahtramahl
Rändajad on ka see osa rähnidest, kes tänavu talvel põhja poolt sealse käbinappuse tõttu suure lainena Eestisse saabusid.
“Seda, et neid praegu veel on siin väga palju, märkab ka lindude toidulaua juures – rähnid on lausa järjekorras, et saaks tihaste rasvapalli küljest suutäit võtta,” naeris Raplamaa loodusemees Kalev Tihkan.
Tihkani sõnul peaks kohe ka lepa- ja sarapuu-urvad “venima” hakkama – see võib olla päevade küsimus. Samamoodi ääre peal on vahtra mahlajooks.
“Panin kõik valmis, sest täna-homme peaks vahtramahl jooksma hakkama,” ütles Raplamaa metsamees Taavi Ehrpais.
Lääne-Virumaa loodusemees Peeter Hussar liigitas veebruari lõpunädalad ajaks, mil inimestes tekib “hirmus ootus” kevade järele.
“Kevadet veel ei ole, aga taevas on kevade moodi sinine ja õhus on lume sulamise lõhna, seda erilist, mis tekib, kui lumi päikese käes sulab vastu puutüve,” rääkis Peeter Hussar.
Kohe-kohe on midagi toimumas, kuid näiteks jäneste jooksuaeg pole veel alanud. Lääne-Virumaal Sagadi kandis ei ole valge- ja halljänesed kadunud nagu mitmel pool mujal.
“Kui võrrelda ajaga, mil valgejäneseid tõesti polnud, võiks nüüd öelda, et nende jälgi näeb meil metsaäärsetel põldudel lausa palju,” muigas Hussar.
Jooksuaeg kestab huntidel, aga seda kevademärgiks lugeda ei saa. Metsloomad kurameerivadki liigiti eri aastaaegadel, näiteks põdrad sügisel ning metssead novembri alguses ja detsembri esimeses pooles.
“Mina imestan seda, et kährikud just nagu ei kavatsegi sel aastal magada, on kogu aeg söötmiskohtades liikumas,” jutustas Läänemaa jahimees Kalev Sootalu. “Aga eks nüüd algab neilgi varsti jooksuaeg.”
Konnadel läks aeg sassi
Sootalu tänavune suurim üllatus jäi jaanuari. Siis oli sulailmadega suurvett ja kalamehed leidsid kaks talveunest ärganud kärn-
konna, kes lumel ukerdasid.
Ka ise kalapüüki harrastav Sootalu lisas, et praegu võib kevade lähenemise märke leida jää all veekogudeski. “Olen märganud, et haugid on aktiivseks muutunud. Samas Pärnu lahe ääres on ahven veel kaldast kaugel ja päris kevadeni ikkagi läheb veel aega,” ütles mees.
